Mis tekitab koolilõpetajate kullasaju?

Valiku ees: Lähte ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Õnne Allaje kaalub, kas võtta järgnev aasta vabaks, et teha tööd, reisida ja end harida, või minna Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima. Foto: Margus Ansu

Mitte keegi ei tea, miks teenib ühtäkki nii palju õpilasi, sadu ja sadu, keskkooli lõpetades kuldmedali. Arter püüdis müsteeriumile jälile saada.

Selleks ajaks kui Õnne Allaje üheteistkümnenda lapsena, kümnenda tüdrukuna, perre sündis, olid vanemad õed lati juba kõrgele upitanud. Nad olid kooli lõpetades teeninud ühe hõbe- ja viis kuldmedalit ning nii ei jäänud Õnnel pesamunana üle muud, kui püüda nonde jälgedes käia. «Olen kulda tahtnud kogu aeg, alates sünnihetkest,» ütleb ta – aga sugugi mitte surmtõsiselt, vaid naeruga pooleks.

Sel nädalal Tartumaal Lähte ühisgümnaasiumi lõpetanud Allaje saavutas oma eesmärgi. Mitte et ta selle nimel meeletult pingutama pidanuks. «Ma sain kõigest kas lennult aru või tulid koolis asjad kergelt kätte, ei tea,» tunnistab ta. Ega häbene lisamast: «Lubasin endale popipäevi ka.»

Oma koolis oli Allaje tänavu küll ainus medalisaaja, kuid vaadates veidi kaugemale, kas või maakonna piirideni, ei näi ta saavutus sugugi haruldane. Tartu linnas ja Tartumaal lõpetas keskkooli kuldmedaliga tervelt 58 noort.

Ainuüksi Hugo Treffneri gümnaasiumis oli kuldmedaliste 11 ja hõbemedali saajaid 14. Kogu Eestis lõpetas riikliku eksamikeskuse andmeil äsja kooli kuldmedaliga ligi 380 õpilast. Kuid ärge arvake, et see on rekord: mullu oli sama näitaja saja võrra suurem.

Ent heitke pilk lähiminevikku ja te näete, et ülemaaline kullasaak oli tollal palju kasinam. 1990. aastate algul küündis kullaga lõpetajate arv Eestis napilt üle saja, parimal juhul 144ni. Paraku puuduvad koondandmed Nõukogude aja kohta, aga nagu meenutasid Arterile pika staažiga haridustöötajad, siis 1970.–1980. aastatel oli isegi tugevamates koolides tavaline, et tervest lennust sai kuldmedali vaid üks, parimal juhul kaks lõpetajat. Kuigi koolilõpetajaid oli tollal poole rohkem kui viimastel aastatel.

On nüüdsed õpilased püüdlikumad ja targemad kui vanasti või piisab keskkooli kuldmedaliga lõpetamiseks varasemast vähemast vaevast?

Seletuseks spekulatsioonid

Keidi Oras, kes lõpetas kuldmedaliga Tartu külje all asuva Ülenurme gümnaasiumi, ei teinud enda hinnangul selle nimel sugugi ekstratööd. «Ma ei ütle, et oleksin rohkem pingutanud ja nina oleks kogu aeg raamatus olnud,» lausub ta. Kuldmedal polnud talle eales eesmärk omaette. Alles lõpuklassis vaagis Oras, et kui vene keel ja füüsika õnnestub nelja-viie-vahelisest seisust viiele vedada, siis «võiks ju proovida, et kui tuleb [kuldmedal], siis tuleb». Tuligi. Ülenurme koolis polnud keegi samaga hakkama saanud juba neli aastat.

Ometi pole küsimus, miks kuldmedalite arv on kahe kümnendiga kolmekordistunud, kerge pureda isegi kogenud kooli- ja haridusjuhtidele. Enamgi veel: paljudele tuleb kulla­uputus koguni üllatusena. Kuna teemat Eestis keegi uurinud ega analüüsinud pole – isegi andmed on eri ametkondade vahel laiali pillutatud ning katkendlikud –, ei söanda keegi pakkuda lõplikku seletust. Olgugi et enamik Arteri usutletuid arutas enne oma arvamuse pakkumist kullasaju küsimust ka kolleegidega, hoiatasid kõik, et nende juttu ei maksa võtta puhta kullana. Pigem on tegemist spekulatsiooniga.

Kui Nõukogude ajal läksid kuldmedali saamiseks arvesse ka lõpueksamite tulemused, siis nüüd ei mängi riigieksamite punktisumma selles mingit rolli. (Kuldmedali saajad otsustab kooli õppenõukogu.) Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur on tunnistanud juhtumeid, kus need, kes pole saanud medalit, on riigieksameil – mis Aguri väitel on tegelik teadmiste taseme mõõdupuu – näidanud paremaid tulemusi kui kuld- või hõbemedali pälvinud. Sellegipoolest peab ta koolis väga häid hindeid saanute medaliga premeerimist väärikaks tavaks. 134st tänavu GAG lõpetanust sai kuldmedali 13 ja hõbemedali üheksa õpilast. Rekordiline oli medalisadu neli aastat tagasi, mil GAG 105 lõpetajast sai kulla 17 ja hõbeda 13 noort. Teisisõnu: peaaegu iga kolmas lõpetas medaliga.

Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Punga pakub kuldmedalite arvu plahvatusliku suurenemise põhjuseks ka muutusi õppe- ja hindamissüsteemis. Tema hinnangul parandab tulemusi esiteks perioodõpe, kus õpilased peavad end suurteks arvestustöödeks hästi kokku võtma, mitte sagedaste kontrolltöödega üksikuid hindeid koguma, nagu vanasti. Teiseks soosib tema sõnul õpilasi, et lõputunnistuse hinne kujuneb kolme gümnaasiumiaasta vältel kogutud kursusehinnete, mitte aastahinnete põhjal. «Kui 10. ja 11. klassis koondhinnet ei panda, võib lõpphinne tulla parem,» nendib ta.

Samas on Punga täheldanud, et hindamine on ilmselt leebemaks muutunud. Kui varem sai hinde viis 95-protsendilise tulemusega, siis nüüd piisab enamasti 90 protsendist, toob ta näite. Ja kui ta võrdleb nüüdsete õpilaste hindeid nendega, mida õpetajad panid kaks kümnendit tagasi, on need tema hinnangul ligi palli tõusnud. Millega seda seletada? «Seda seletada on keeruline,» vastab ta.

Presidendi vastuvõtt

Ehkki tosin aastat Tallinna inglise kolledžit juhtinud Toomas Kruusimägi ei välista, et nii mõnigi kool võib võtta suurt kuldmedalite arvu kui mainekujundusprojekti, mis peaks tõestama pakutava hariduse taset, ei ole ta õpilaste hulgas küll märganud, et medali jahtimine senisest rohkem hinda oleks tõusnud. «Kuldmedal on pigem kõrvaltoode, et õpilane on hästi tööd teinud,» lausub ta. Inglise kolledži tänavusest 37 lõpetajast said kuldmedali neli. Kolme aasta tagune rekord on 55 lõpetaja kaheksa kulda.

Kruusimägi tähelepanekut, et vaevalt keegi ainult medali pärast õpib, kinnitab Tartumaal Luunja keskkooli kuldmedaliga lõpetanud Eleri Lillemäe. Ei olnud tallegi medal eesmärk omaette, mille saamiseks allutada kogu muu elu. Ta kuulus aastaid õpilasesindusse ja kooli hoolekogusse, moodustas tugiõpilaste ringi ja töötas suviti Kastre hooldekodus, õppis muusikakoolis klassikalist laulu ja tegi üheksa aastat šõutantsu, osales olümpiaadidel ja pälvis «Tulevikutalent 2011» stipendiumi.

Nii paljude lisategevuste kõrvalt pole ime, kui Lillemäe väidab, et ega ta kohutavalt palju õppida jõudnudki. Lõpuklassis pingutas ta enda sõnul vaid nii palju, et varem välja teenitud väga head hinnete seisu hoida. «Mu elutempo on olnud kiire, ma ei ole saanud muutuda laisaks,» selgitab ta põhjust, mis aitas kuldmedalit saada.

Oma koolis oli Lillemäe tänavu ainus kuldmedali pälvinu. Seevastu Tallinna reaalkoolis sai 102 lõpetajast kulla kaheksa ja hõbeda kolm noort. «Nõukogude ajal oli medaleid vähem,» meenutab reaalkooli õppealajuhataja Ene Saare, «1970ndail mõnel aastal ei olnudki.»

Viimase kahe kümnendi suure medalisaju tõttu – rekordiks on 2004. aasta 11 kulda ja neli hõbedat – pidi kool laiendama fuajees koguni medalisaanutele pühendatud vitriini, sest nonde graveeritud nimed ei mahtunud sinna enam ära.

Keskkooli kuldmedali saajaid oli tänavu nii palju, et president Toomas Hendrik Ilvese kolmapäevasele vastuvõtule Kadrioru roosiaeda pääses neid vaid kaks kolmandikku, 260. «Aga õpilased ongi tublid, neil on selged eesmärgid,» kiidab GAG direktor Agur. «Ega kuldmedaleid neile välja joonistata.»

Joonistamise all peab ta silmas õpetajate vastutulelikkust, et medalikandidaate medalile upitada. Pigem vastupidi. GAG on hoopis karmistanud kooli hindamisjuhendit. Näiteks pole lõpuklassis enam lubatud varasemaid kursusehindeid parandada ning üksainus kolm võib rikkuda igasuguse lootuse viiele. «Oleme peeglisse vaadanud ja tundunud uhkust, et meil on koolis tublid lapsed,» lausub Agur, «aga äkki on kuldmedaleid liiga palju?»

Kõik, mida on liiga palju, tikub väärtust kaotama. Isegi kuld.

Medalisaajad

Keskkooli kuldmedaliga

lõpetanute arv aastate kaupa*

2012 – 383

2011 – 484

2010 – 396

2009 – 439

2008 – 465

2007 – 411

2006 – 377

2005 – 355

2004 – 289**

2003 – info puudub

2002 – 280

2001 – 204

2000 – 197

1999 – 120

1998 – 13

1997 – 42

1996 – 133

1995 – 135

1994 – 107

1993 – 120

1992 – 144

1991 – 107

1990 – 122

1989 – 137

* 1999-2012 andmed eksamikeskusesse esitatakse medalite tellimuste kohta.

** puudulikud andmed

Allikad: haridusministeerium (Age Rosenberg); riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus (Eeva Sirel)