Neli kümnest noorest õpetajast jääb kooli

Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Montaaž

Noorte võimekate õpetajate järelkasvu vähesus Eesti koolides ei ole uudis. Programm «Noored kooli» pakub hiilgavat võimalust seda olukorda parandada, tuues oma värbamissüsteemi abil kaheks aastaks kooli õpetajaks neid andekaid noori, kes on õppinud mõnda teist eriala. Tänavu lõpetas juba neljas lend selle programmi kaudu oma kaheaastase töö Eesti koolides.

Paraku tähendab see enamiku jaoks neist nüüd ka õpetajaametist lahkumist, sest kümnest selle lennu noorest on otsustanud õpetajana edasi töötada neli. Või tuleks öelda, et tervelt neli.
Ehkki programmiga seotud inimesed ise seda pettumuseks ei pea ja viitavad analoogiale seesuguste programmide puhul ka teistes riikides nagu USA või Suurbritannia, on tegu siiski Eesti tingimustes ilmse kasutamata võimalusega.

Kui juba on suudetud hulk selliseid noori, kes oma põhi­alana on edukalt õppinud näiteks õigusteadust, majandust või rahvusvahelist turundust, tuua vabatahtlikult kaheks aastaks üle kooliläve lapsi õpetama, siis lasta neil kergel käel taas mujale suunduda ei kõla kõige mõistlikumalt.

«Noored kooli» on õpetajaameti üldise maine taustal lausa üllatavalt populaarne programm, kuhu pääsemiseks on läbi aastate alati väga tugev konkurss – keskmiselt seitse kandidaati kohale. Selle lõid Eestis 2006. aastal Heateo Sihtasutus ja Swedbank, eeskujudeks Ameerika Ühendriikide «Teach For America» (loodud 1990) ja Suurbritannias tegutsev «Teach First» (loodud 2001). Programmis osalemist pakutaksegi ülikoolide parimatele lõpetanutele eelkõige kui võimalust panna end koolis proovile ja saada unikaalne kogemus.

Näib nii, et väljakutse-jutt toimib ja sugugi mitte ainult Eestis. Näiteks eelmisel aastal kandideeris analoogsetesse programmidesse suure lombi taga tervelt 19 protsenti maineka Harvardi ülikooli ja Ühendkuningriigis üheksa protsenti Oxfordi ülikooli lõpetajatest.

Kommentaarid

Priit Perens
Swedbank Eesti peadirektor, SA Noored Kooli nõukogu esimees

Programmi «Noored kooli» peamiseks eesmärgiks on kasvatada meie riigile uusi liidreid, kes aitavad muuta meie hariduselu tänapäeva vajadustega sobivamaks. On oluline mõista, et programmi eesmärk ei ole toota õpetajaid, vaid arendada Eesti hariduselu ja samal ajal muuta ühiskonna suhtumist kooli.

Selleks toome koolidesse muudelt elualadelt säravaid noori tegijaid, kes räägivad aktiivselt kaasa ühiskonna asjades ja tahavad aidata kaasa uue põlvkonna ja Eesti riigi arengule tervikuna. Nende abil toimibki see protsess mõlemat pidi – tuues oma uued ja teistmoodi teadmised koolidesse, aitavad nad muuta koolielu, teisalt peegeldades õpetajakarjääri jooksul saadud teadmist ja kogemust oma edasises elus ühiskonda.

Loomulikult toetame ka seda, kui noored otsustavad pärast kaht aastat kooli edasi jääda. Viimase viie aasta jooksul on karjääri haridussüsteemis jätkanud üle poole lõpetanutest, nüüdseks on nende seast välja kasvanud ka üks koolidirektor (Kurtna koolis) ning kaks õppealajuhatajat (Loo keskkoolis ja Tartu Raatuse gümnaasiumis).

Kuna programmi «Noored kooli» kandideerivatel ülikoolilõpetajatel ei tohi olla varasemat pedagoogilist haridust ega õpetamiskogemust, ei oleks need noored tõenäoliselt muidu haridussüsteemi jõudnud.

Epp Rebane
haridusministeeriumi nõunik, SA Noored Kooli nõukogu liige

Tean, et Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides on samasuguse programmi rõhuasetus eelkõige liidriks saamisel ja liidrioskuste omandamisel, meil nendega võrreldes palju rohkem haridussüsteemi toetamisel ja sinna jäämisel.

Need noored ja ka kõik varasemad lennud on heas mõttes haridussüsteemi torkinud ja muutnud harjumuspäraseid mõttemalle, kuidas heaks õpetajaks saada.

Selle aasta lennu kohta ma täpselt ei tea, kuid varasemate näitel saab öelda, et paljud otsustavad lapsi saada ja paljud õpivad edasi. Aga kõigist saavad aktiivsed noored, kellele kool ja Eesti korda lähevad.

Toomas Kruusimägi
Tallinna inglise kolledži direktor, SA Noored Kooli nõukogu liige

Selle lennu lõpetajad on juba kaks aastat õpetajana töötanud ja seda koolides, kus õpetajaid on puudu. Selle aasta lõpetajatest jätkavad igapäevatööd haridusvaldkonnas viis noort inimest (neli koolides ja üks organisatsioonis Noored Kooli).

Tulemus ei ole pettumus, sest ootused ongi teised kui õpetajate esmakoolitusega tegelevate Tallinna Ülikooli või Tartu Ülikooli suhtes.