Mõis: Eestisse tuleks tuua välismaalasi ja luua inglisekeelne kogukond

Ettevõtja ja nelja lapse isa Jüri Mõis. Foto: Tairo Lutter

«Kõige suuremad ressursid Eesti rahvaarvu kasvuks on peidus selles, et tuleb kutsuda inimesi Eestisse elama. See on loomulik, et osa inimesi läheb siit ära ja teine osa hoopis tahaksid siia tulla,» soovitas ettevõtja Jüri Mõis täna riigikogus peetud ümarlaual.

Mõis märkis, et lõppenud ja eelnenud rahvaloendust kõrvutades on Eestist tosina aastaga kadunud 76 000 inimest, mis on sama palju, kui Pärnu ja Viljandi elanikud kokku.

Selleks, et kurb trend ei jätkuks, peaks poliitikud Mõisa väitel pingutama, et tuua siia välismaalasi, kes elavdaksid majandust ja tõstaksid iivet.

«Eestis on kujundatud meelega vaenulik suhtumine välismaalaste vastu, et nad ei ole õiged inimesed. Vastupidi, Eestisse tuleks tekitada inglisekeelne kogukond, sest praegu ei ole siin nende lastele sobivaid koole ega kogukonda. Kutsuge inimesed Eestisse elama – siin on inimestele tore elupaik. Vastasel juhul me ei saa tulemust, et rahvastik järgmiseks rahvaloenduseks ei vähene. Mida ratsionaalsem olla, seda paremini Eesti inimesega täitub,» leidis Mõis.

Lisaks sellele tuleks tema sõnul hoogustada majandust, et Eesti inimesed saavutaksid parema elujärje. «Tänapäeval on laste saamiseks valmistumine väga lihtne – sa pead koguma jõukust, et saaksid peret üleval pidada. Eesti rahva väike arv on suuresti jõukuse taga. Küsimus on selles, kuidas seda luua ja võrdsemalt jaotada,» sõnas Mõis.

«Kui panna maksud peale ja ühtlustada, näiteks, et kõik sõidavad ühtede väikeste autodega, siis ei juhtu selle majandusega midagi, nagu Ansip kardab.»

Ettevõtja tõi näite, et jõukuse kogumisele panevad sageli käe ette erinevad kohalikud vabaühendused. «Emotsionaalsed organisatsioonid tapavad majandust sellega, et ei luba ettevõtlust. Näiteks ma ise tegelen tuuleenergeetikaga. Suurbritannias ja Taanis saab tuulegeneraatoreid merre paigutada, aga Eestis ei saa,» sõnas Mõis.

Tema sõnul on vastupidi üldlevinud arvamusele suur saavutus, et Eesti elanikud on asunud maapiirkondadest linnadesse, eriti Tallinnasse ja Harjumaale kolima. Riik peaks seda toetama, sest nii oleks võimalik riigil efektiivsemalt toimida ja inimesed oleksid tänu vähematele probleemidele õnnelikumad.

«See miljon inimest ei saa minna iga kuuse alla laiali ja hakata nõudma, et andke meile kõigile intenet, kanalisatsioon ja elekter. Nii lähebki kogu see laste kasvatamise raha liinidesse. Need valesti tehtud investeeringud viivad ära meie jõukuse ja võimaluse saada lapsi,» leidis Mõis.