/nginx/o/2012/05/31/1138628t1hdeaf.jpg)
Ärimees Olari Taali sõnul on neid, kes sponseerisid erakondi ainult sellepärast, et neil endil oleks asjast kasu (postimees.ee 23.5.2012). Postimees võttis käsile mõned erakondadele tehtud kobarannetused ja võrdles neid riigikogus vastu võetud seadustega.
Hasartmänguseaduse, energiamajanduse arengukava ja elektrituruseaduse puhul leiab hämmastavaid kokkusattumusi.
Hasartmängumaksu seaduse lugu
Sotsiaaldemokraadid elavad üldiselt vägagi kasinat elu, ent 2009. aasta aprillis tabas sedagi erakonda tavatu kobarannetuste laine. Ainuüksi kolme päevaga ehk 20. aprillist 22. aprillini annetas seitse erakondlast kokku 110 000 krooni. Ent sellele tuleb lisada veel 25 000 krooni, sest juba 7. aprillil tegi otsa 15 000-kroonise annetusega lahti Jörgen Siil ja 12. aprillil panustas 10 000 krooni toonane peasekretär Randel Länts.
Üldiselt armastavad Eesti valdavalt parempoolsed ettevõtjad sotsiaaldemokraate seljataga kiruda, ent seekord tõi toona koalitsiooni kuulunud sotside rahandusminister Ivari Padar riigikogu ette eelnõu, mis meeldis vähemasti kasiinoettevõtjatele. Selsamal 22. aprillil ehk kobarannetuste viimasel päeval võttis riigikogu vastu hasartmängumaksu seaduse, mis küttis riigikogus omajagu kirgi.
Sotsiaaldemokraadid ei ole suutnud valitsuses viibides astmelist tulumaksu ellu viia, küll aga tõid nad selle seadusega Eestisse astmelise kasiinomaksu. Selle seadusega kehtestati kaughasartmängudele viieprotsendiline maksumäär.
Enne lõpphääletust juhtus veel midagi, mida keskerakondlane Kadri Simson kirjeldas stenogrammi kohaselt järgnevalt: «Meie keskerakonna fraktsioonis ei saanud aru, millest selline maksusoodustus kaughasartmängudele /.../. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta kaughasartmänguna korraldatavate õnne- ja osavusmängude maksu rahandusministeeriumi poolt pakutud viielt protsendilt 18 protsendini, sest meie meelest pole see maksusoodustus põhjendatud,» seisab stenogrammis.
Seadus võeti vastu, kuid sellega lugu ei lõppenud
«Koalitsioon seda ettepanekut ei toetanud ja põhjuseks toodi argument, et hasartmängu korraldajatel oleks seda tõenäoliselt väga raske maksta ja see hävitaks ilmselt selle valdkonna konkurentsivõime. Aga mis siis juhtus? Selle asemel et tõsta maks viielt protsendilt 18 protsendile, otsustati komisjonis seda maksu veel ligi neli korda vähendada. Kui seni maksti panustelt laekunud summalt, siis nüüd mindi üle netopõhisele maksustamisele: panustelt laekunud summalt lahutatakse võitudena väljamakstav summa,» ütles Simson.
Keskerakond teatas, et Eestist ei pea saama kaughasartmänguparadiis, ja loobus seaduseelnõu lõpphääletusest.
Sotsidega koalitsiooni jaganud reformierakondlane Jürgen Ligi tunnistas tõepoolest juba eelnõu teisel lugemisel, et rahanduskomisjon sai Simsoni nimetatud maksustamispõhimõtte idee huvirühmadelt. «Huvi selle seaduse vastu näitasid üles ka Eesti Olümpiakomitee, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit ja Eesti Loto,» teatas Ligi. «Rahanduskomisjon võttis siit mitu ideed.»
Ain Seppik (nagu teisedki keskerakondlased) oli eelnõu suhtes varjamatult irooniline juba selle esimesel lugemisel: «Teatavasti on koalitsiooni kuuluv Reformierakond olnud üks tuline käibemaksuerisuste vastu võitleja ja öelnud, et kõik peavad maksma maksimummäärades. Praegu on nad muidugi kahtlaselt vait, kehtestatakse järjekordne käibemaksuerisus. Öelge mulle, kas see on koalitsiooni erihuvi või mõne koalitsioonierakonna erihuvi, et sellist käibemaksuerisust sisse viia.»
Seadus võeti vastu, ent sellega lugu ei lõppenud. Vähem kui kaks aastat hiljem tulid rohelised uuesti välja ideega muuta seadust. «Kaughasartmängude puhul tekitatakse olukord, kus kõiki panuseid maksustatakse 20 protsendiga, selmet maksustada võitudest ehk väljamaksetest välja jäänud osa viie protsendiga,» selgitas Marek Strandberg oma eelnõu.
Selleks ajaks olid sotsid valitsusest kadunud ja rahandusministriks reformierakondlane Ligi. Reformierakond lasi roheliste kava põhja väitega, et selline seadusemuudatus kergitaks kaughasartmängukorraldajate maksukoormust 400 korda. Rohelised väitsid samal ajal, et kaughasartmängukorraldaja maksukoormus on 15–20 korda väiksem kui teistel.
Tuleb lisada, et Keskerakonna esindajad olid neil aruteludel riigikogus vakka täpselt samamoodi, nagu vaikisid rohelised seaduse vastuvõtmise ajal.
Roheliste eelnõu võeti menetlusse 2010. aasta 9. novembril. Seos võib olla kunstlik, seda enam, et 2010. aasta detsembris arutas riigikogu teisigi huvirühmi erutanud eelnõusid.
Igal juhul hakkas Reformierakonda voolama detsembris taas tavatult palju raha nn valveannetajalt – Tatjana Muravjova andis 14. detsembril 50 000 krooni, Meelis Mälberg aga 20. detsembril 100 000 krooni.
Praeguses skandaalis oma rohkearvuliste annetamistega tuntust kogunud Lauri Luik lisas 23. detsembril 10 000 krooni. Ka aktiivsest poliitikast lahkunud Meelis Atonen käis veel enne aasta lõppu välja kaks korda 50 000 krooni, ent tema puhul oli tegu juba ettevõtjaga.
Arengukava ja elektrituruseaduse lugu
Reformierakonna kobarannetused on võrreldes nii Keskerakonna, IRLi kui ka sotsiaaldemokraatidega annetajate hulga ja summade suuruse poolest täiesti omast klassist.
2009. aasta kevadel arutas riigikogu energiamajanduse riiklikku arengukava, 2010. aasta talvel aga elektrituru seaduse muudatusi. Esimene oli teise põhjuseks. Nii arengukava kui ka seadusemuudatuse tõi riigikokku majandusminister Juhan Parts (IRL).
Kava ja seadusega olid enim rahul Eesti põlevkivikasutajad ja tuuleenergiatootjad.
Tuuleenergia maksimaalseid tootmismahte kergitati arengukavas võrreldes esialgu plaanituga omajagu, ent samuti said põlevkivikasutajad edaspidise kindluse, et võivad kasutada suure keskkonnamõjuga põlevkivi odavalt.
Keskerakond tundis juba arengukava arutelu ajal huvi, miks kerkis tuulenergia esialgne 600 megavatti riigikogusse jõudmise ajaks 900 megavatini. Selleks ajaks oli Eesti Energiale esitatud juba 4400 megavati ulatuses taotlusi uute tuuleparkide rajamiseks ja tuuleenergeetikutel oli tuline vajadus lülitada oma plaanid ka arengukavva.
Erinevalt IRLi majandusministrist Partsist on just Reformierakond suhtunud soosivalt tuuleenergiafirmadesse, sellal kui Parts toetas siis ja nüüdki pigem Eesti Energia põlevkivielektrit. Praegugi kempleb Parts samal teemal Reformierakonna keskkonnaministri Keit Pentusega, Partsi soov on ka vähendada tuuleenergeetikutele makstavaid hiiglaslikke toetusi.
Nii elektrituruseaduse muudatusi vastustanud rohelised kui ka majandusministeeriumi esindajad tuginesid toona riigikogus teadlaste kinnitusele, et tuulepotentsiaali ei saa Eestis nii palju kasutada, sest tuulikud vajavad tasakaalustamiseks salvestusjõujaamasid, mis maksavad omajagu. Selle lõbu peavad kinni maksma maksumaksjad.
Reformierakondlane Urmas Klaas nentis seepeale, et majanduskomisjonis sel teemal põhjalikumat arutelu ei tekkinud.
Lõppkokkuvõttes on elektrimajanduses siiski sedavõrd palju huvirühmi, et riigikogu istungite stenogramme sirvinud ajakirjanikul on keeruline isegi oletada, kas ja millised neist võisid Reformierakonda varjatult toetada – kas põlevkiviõlitootjad, koostootmisjaamade pidajad või hoopis tuuleenergiafirmad.
Selge on aga see, et kobartoetused laekusid kahe olulise riigikogus toimunud arutelu ajal. Ei saa jätta mainimata, et tegu oli tundliku teemaga, kus huvirühmadel puudus kindlasti igasugune huvi jääda avalike annetajatena meedia hammaste vahele.
Erinevalt energiamajanduse arengukavast oli Reformierakond võtnud 2010. aasta talveks seda rakendava seadusemuudatuse puhul selge juhtpositsiooni ja Partsi toetatud Eesti Energia jäänud pigem vaeslapse ossa – nii näiteks ei leidnud toetust Eesti Energia elektritootmisel hakkepuidu kasutamise doteerimine, mis pahandas Partsi tõsiselt.
Isegi keskerakondlane Aivar Riisalu võis riigikogus rõõmuga tõdeda, et tegu on kirgi kütva eelnõuga, mis tekitab vaidlusi ka koalitsioonierakondade vahel. Toona roheliste seas riigikogus istunud ning arengukava ja seadusemuudatust lakkamatult kritiseerinud Strandberg ütleb praegu, et terve roheliste fraktsioon nägi, et neil ei õnnestunud viia läbi ühtki sisulist muudatust.
2009. aasta kevadest jalutasid sotsid valitsusest minema. Reformierakond ja IRL jäid riigikogus vähemusse ning rohelised tahtsid toetuse eest oma soovidega arvestamist. «Üks põhimõte oli arulagedalt madalate põlevkivi kasutustasude oluline kergitamine,» räägib Strandberg. «Tahtsime kergitada oluliselt ressursitasu, aga sellest ei jäänud [riigikogus] midagi alles.»
Strandbergi sõnul oli riigikogus saavutatud kokkulepe, et põlevkivi kasutusmäärasid ei kergitata.
«Aga Reformierakond tegi koos Keskerakonnaga jõulise seaduseparanduse, millega Kiviõli keemiatööstuse omanik T.R. Tamme Auto sai tohutu eriõiguse kaevandada miljoneid tonne põlevkivi, ehkki energiaturuseaduse muudatuse järgi oleks nad pidanud sellest võimalusest ilma jääma,» räägib ta, lisades, et kuluaarides käis pidev toimetamine, aga avalikkuse tähelepanu suunati osavalt mujale.
Mis puutub tuuleenergeetikute huvidesse, siis tunnistab Strandberg praegu, et kogu see äri on muutunud väga väheste ettevõtjate pärusmaaks.
Reformierakond
Riigikogu võttis 15. juunil 2009 vastu energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020.
Eelnõu esimene lugemine toimus 6. mail.
Näiteid suurematest annetustest Reformierakonnale ajavahemikul 4. maist 2. juunini
(kroonides).
4.05 Lauri Luik 6300
13.05 Lauri Luik 25 000
13.05 Meelis Mälberg 50 000
13.05 Kalev Lillo 20 000
15.05 Lauri Luik 5 000
17.05 Mati Raidma 15 000
18.05 Väino Linde 50 000
19.05 Mati Raidma 15 000
19.05 Tatjana Muravjova 30 000
22.05 Urmas Klaas 30 000
26.05 Lauri Luik 20 000
28.05 Peep Aru 50 000
1.06 Meelis Mälberg 50 000
2.06 Tõnis Kõiv 30 000
Kokku 396 300
Reformierakond
28. jaanuaril 2010 võttis riigikogu vastu elektrituruseaduse muutmise seaduse. Näited suurematest annetustest ajavahemikul 9. veebruarist 27. veebruarini (kroonides).
9.02 Kristen Michal 30 000
9.02 Kalev Lillo 15 000
10.02 Arto Aas 10 000
11.02 Rain Rosimannus 10 000
12.02 Annika Arras 28 000
13.02 Margus Hanson 5000
14.02 Kalev Lillo 15 000
16.02 Lauri Luik 20 000
17.02 Silver Meikar 20 000
23.02 Lauri Luik 10 000
26.02 Rain Rosimannus 10 000
27.02 Jüri Kuusk 10 000
Kokku 183 000
Lisaks annetasid reformierakondlased märtsis 465 000 krooni ja aprillis 340 000 krooni. Kolme kuu peale oli suuri annetusekobaraid kokku ligi miljoni krooni eest.
SDE
Riigikogu võttis 22. aprillil 2009 vastu hasartmänguseaduse, mille esitas riigikogule sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. Suuremad annetused laekusid Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ajavahemikul 7. aprillist 22. aprillini (kroonides).
7.04. Jörgen Siil 15 000
12.04 Randel Länts 10 000
20.04 Jaan Klooster 5000
20.04 Katrin Saks 25 000
21.04 Kalvi Kõva 10 000
21.04 Jüri Tamm 25 000
22.04 Katrin Saks 10 000
22.04 Jarno Laur 25 000
22.04 Rannar Vassiljev 10 000
Kokku 135 000
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)