Juhtparteis voolab sularaha ojadena

Silver Meikar käis Reformierakonna ebaseadusliku rahastamise asjus prokurör Heili Sepale ütlusi andmas. Foto: Mihkel Maripuu

Kõik me oleme harjunud sellega, et memmele makstakse kanamunade eest sularahas ja maaler saab sageli tasu peo peale, eestlaste makse kergitava Reformierakonna kontoris vedeles sularaha aga kilekotis.

Aga ikkagi, kust pärineb see sularaha? Postimehega vestelnud ja anonüümseks jääv suurettevõtja tunnistas ausalt, et tema on andnud võimuerakondadele raha ega anneta põhimõtteliselt ametlikul teel. «Kui sa enda annetuse ametlikult registreerid, siis mujal on ju võimul keegi teine,» lausus allikas.

Tegelikult tassivad tõsised ettevõtjad erakondadele sularaha praegu harva, pigem esitatakse neile teiste firmade või inimeste kaudu arveid, mida nad tasuvad. Seejärel võtavad erakonnaga seotud tegelased makstud summa sularahana välja ja viivad peakontorisse.

Vastandlikele parteidele

Lihtsamalt seletades on Eestis kaks institutsiooni, millest ettevõtjad vägagi sõltuvad – esiteks muidugi riik, kus tehakse seadusi. Teiseks aga Tallinna linn, kus liigub raha.

Võimuerakondadele avaliku annetuse teinule ei vaadata sugugi hea pilguga Keskerakonna juhtkonnas, sellal kui tsentristidele annetanule viskab vildaka pilgu suurem osa ühiskonnast, reformierakondlastest rääkimata. Nii võibki mõne ärimehe käsi hakata ootamatult halvasti käima.

«Ma igaks juhuks välistaks võimaluse, et võimuerakondade liikmed teavad, et ma annetasin Keskerakonnale ja keskerakondlased teavad, et annetasin võimuerakondadele,» tunnistas allikas.

Ettevõtjast allikas väitis küll, et tema annetuste peamiseks motiiviks on ideoloogiline tugi paremerakondadele, ent teisalt tahaks ta oma ettevõtlust arendada ka keskerakondlikus Tallinnas. Ja nii toetab ta alalhoidlikkusest ka Keskerakonda.

Kas annetuse tulemusena veerevad projektid libedamalt? «Noh jah, sind vähemalt kuulatakse,» rääkis ta.

Allikas lisas, et tema ei hakka enne valimisi erakonna ametnikke üles otsima, vaid vastupidi, ametnikud otsivad ikka tema üles, et raha saada. Ettevõtja lausus, et erakondade laristamine valimiskampaaniatele on ületanud igasuguse mõistlikkuse piiri. «Mõnede eranditega pean tunnistama, et ega ma neist inimestest väga palju lugu ei pea,» lausus ta.

Enamik Eesti tööandjaid ei arvelda enam ammu suurte sularahasummadega – tavaliselt kuulub sularaha ümbrikupalku maksvate ettevõtjate repertuaari. Nüüd siis aga on riiki juhtiva erakonna liikmed viinud kokku sadu tuhandeid ja miljoneid kroone sularaha panka, et maksta summa sisse enda erakontole ja teha seejärel ülekanne erakonnale.

Postimehele teadaolevalt on kõigil annetajatel vastavad pangaväljavõtted varrukast võtta, ent skandaali põhjustaja Silver Meikar ise eile enam kommentaare ei jaganud. Tema sai 2010. aastal sissetuleku riigikogust – kas ta võttis oma palga sularahaautomaadist välja ja astus siis samas asuvasse pangakontorisse, et maksta raha enda arvele ja seejärel teha internetipangas ülekanne erakonnale?

Reformierakonna siseelu piisavalt näinud, ent anonüümseks jääda soovinud reformierakondlane lausus, et teda ennast erakonna varjatud rahastamisse ei kaasatud.

«Jah, olen näinud erakonna siseelu ja eks seal liigub väga palju sellist raha, mida seal olema ei peaks,» lausus ta. «Mina ei ole näinud kohvreid ümbrikega, küll aga kilekotti, kus oli sularaha.»

Allika sõnul ei pruukinud varjatud summad jõuda alati erakonnakaaslaste kaudu lõpuks sularahana panka, kust see siis erakonna arvele kanti. «Sularahas maksti ka näiteks erakonna ürituste eest,» rääkis ta.

Niisiis võis Reformierakonnal olla ka oma must kassa ja kõik varjatult annetatud summad ei pruukinudki kunagi partei arvele jõuda.

Reformierakonna allikas lisas, et iga selle partei kontoris töötanud või seal sageli käinud liige teab, kuidas asjad käivad. «See on avalik saladus, aga kuna kõik on seotud mingi positsiooniga ja on erakonnale teene võlgu, siis keegi sellest ei räägi,» lausus ta.

Sularahas ja maksuvabalt

Üks endine reformierakondlane ütles, et on Meikari äsjase ülestunnistuse üle uhke.

«Töötasin erakonnaga seotud postil siiski üsna kaua ning sain aru, et sellised asjad toimuvad. See oli üldine arusaam, et kui sul on midagi vaja, siis on kindlad inimesed, kelle kaudu asju toimetatakse,» rääkis ta.

Selleks tuli võtta ühendust erakonna peakontoriga.

Endise erakondlase kinnitusel pöördusid tema poole paaril korral inimesed väljastpoolt erakonda, kes otsisid kontaktisikuid, kelle kaudu saaks läbi viia veidi küsitavamaid toimetusi. Nõu küsiti näiteks seoses detailplaneeringuga, aga ka sooviga teha variannetus. Sellised tegelased suunati partei peakontorisse.

«Inimestel oli arusaam, et asju võib lahendada teatud viisil,» rääkis ta.

Allikas on saanud seoses tubli parteitööga ka preemiat ümbrikus ehk siis sularahas ja maksuvabalt. Kõigi selles artiklis sõna võtnute nimed on Postimehele teada.