/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2010/09/22/436930t1he32e.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooni (MKM) hinnangul ei saa öelda, et Eesti kasutab teede projekteerimisel vananenud katendijuhendit, kuigi see pärineb 1983. aastast.
Ministeerium: vana juhend iseenesest ei pea olema vale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas aprilli lõpus, et Eestis on endiselt kehtiv sisuliselt 1983. aasta Nõukogude Liidu katendite projekteerimisjuhendi tõlgitud versioon, kuigi Venemaa läks 2001. aastal üle uuele juhendile.
Ministeeriumi pressiesindaja sõnul annab õigusakt ette raamid, millest tulenevalt iga teeomanik võib enda töö lihtsustamiseks ja korraldamiseks koostada sisemisi juhendeid.
Maanteeamet vastutab MKMi viitel seadusest tulenevalt riigimaanteede hoiu eest ja teedele on seadusega sätestatud nõuded, mida maanteeameti juhendid peavad järgima.
«Et lõppkokkuvõttes oleks teel loodud tingimused ohutuks liiklemiseks ning tagatud teele kehtestatud kvaliteet ja seisund,» selgitas pressiesindaja Rasmus Ruuda. «Vana juhend iseenesest ei pea olema vale.»
Ruuda väitel on MKM juba algatanud teede projekteerimise normi uuendamise, mille üks osa on ka katendid.
Ruuda lisas, et ministeeriumi suund on sellele, et suurte objektide asemel soovitakse teedevõrk tervikuna korda teha ja selle käigus saab kindlasti vajalikel teelõikudel tugevama katendi ehitada.
«Kindlasti tuleb siin arvestada koormussagedust ja kogu olemasolevat tee konstruktsiooni ehk näiteks tee, mis peaks viie aasta pärast minema ümberehitamisele, sellele ei ole ilmselt mõtet täna tugevamat katet teha,» selgitas Ruuda.