/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/04/19/560924t1h8ca4.jpg)
Möödunud aastal oli politsei- ja piirivalveametist (PPA) töölt lahkujaid pea poole rohkem kui ametisse astujaid ning peamiselt nimetasid lahkujad põhjuseks ootustele mittevastavat palka.
Mullu oli politseist lahkujaid tulijatest poole rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PPA peadirektori Raivo Küüdi sõnul vähenes mullu politsei- ja piirivalveameti töötajate arv 262 inimese võrra. Uusi töötajaid tuli 245, lahkus aga 507.
«Et olemasoleva eelarve piires suunata võimalikult palju ressurssi põhitööd tegevatele üksustele, kellest sõltub otsene turvalisus, oleme tugevalt ümber korraldanud oma tugiteenuseid ning mullu koondasime üle 120 tugivaldkonna töötaja. Töötajate saldo on seega mullu miinuses – kui koondatud välja arvata, siis vabatahtlikke lahkujaid oli 47 rohkem kui tulijaid,» ütles Küüt usutluses BNSile.
Prefektuuridest lahkus enim inimesi (46) Ida prefektuurist ning just Ida piirkond on Küüdi sõnul kaadri osas PPA suurim murelaps. «Sinna on vaja kindlasti inimesi juurde palgata, kuid tuleb arvestada keeleprobleemidega,» ütles Küüt.
Tema kinnitusel uuel aastal koondamine selle klassikalises mõttes enam aktuaalne ei ole. «Samas vaatame jätkuvalt üle juhtimismudelit ja tugitegevuste osakaalu, mida tuleb veelgi koomale tõmmata ning ei saa välistada, et nende muudatuste käigus mõni inimene siiski koondamisega lahkub. Kuid rõhutan, massiliseks koondamiseks ei näe ma praegu mingit võimalust,» ütles Küüt.
PPA juhi sõnul on ametkond pidevalt otsinud võimalusi efektiivsuse tõstmiseks ning selgitanud, kuidas sisemise ressursi arvelt tuua inimesi võimalikult palju tänavatele ning teha võimalikult väheste jõududega kabinetitööd. «Selleks oleme vaadanud üle tehnoloogiat, arendanud menetlussüsteeme, kuid tuleb tõdeda, et kusagil on piirid ees ning olemasoleva või veelgi väiksema ressursiga enam sama palju tööd teha ei saa. Ümberkorraldustega saab küll teatavat efektiivsust luua, kuid mitte lõputult,» ütles Küüt.
Ta lisas, et töötajad aduvad, et vaatamata nende pingutustele on ühiskonna ootused ikkagi kõrgemad ja see võib valmistada muret. Samuti on rahulolematust põhjustanud ootustele mittevastav palk.
«Kui majanduslangus tuli, kärpis riik politseinike palka kaheksa protsenti. Ka praegused võimalused ei ole politsei- ja piirivalveametil avaramaks läinud ning eelarve on jäänud samale tasemele. Reaalsissetulek on siiski korrakaitsjatel tänavu veidi kasvanud, sest lõpetasime palgata puhkuse päevade võtmise, kuid see on olnud minimaalne,» selgitas Küüt.
Tema sõnul arutab politsei- ja piirivalveameti juhtkond koostöös ametiühinguga pidevalt palkade teemat ning on siseministeeriumile edastanud, millised on politsei ootused ja vajadused. «Põhiline ootus ametkonna sees on see, et tehtaks tasa see kaheksaprotsendiline kärbe, mis majanduslanguse alguses töötasudesse sisse viidi,» ütles Küüt, lisades, et piirivalvur teenib praegu keskmiselt 765, uurija 887, patrullpolitseinik 761 ja piirkonnakonstaabel 792 eurot kuus ning on selge, et neid palku tuleb suurendada.
Isikut tõendavate dokumentide järjekordade leevendamiseks on PPA tänavu alustanud teenindussaalidesse täiendava 58 klienditeenindaja värbamist. «Raha selleks oleme pidanud leidma kokkuhoiu arvelt teistelt valdkondadelt, mis pole olnud lihtne, kuid politsei- ja piirivalveameti juhina ei pea ma aktsepteeritavaks, et inimene peab ootama oma riigiga suhtlemiseks kolm tundi järjekorras,» märkis Küüt.