Teefirma: Eesti teede konstruktsioone uuritakse liiga vähe

Paduvihma järel tekkis keset sõiduteed auk Tallinna maantee ja Vana-Rääma tänava ristmikule. Foto: Ardi Truija / Pärnu Postimees

Eesti teede konstruktsioonide vastupidavuse kohta on tehtud väga vähe katsetusi ja uuringuid, kuidas katendid mingil pinnasel vastu peavad, arvas tee-ehitaja.

Tee-ehitusettevõtte esindaja, kes soovis ametnikega konflikti vältimiseks anonüümseks jääda, pidas praegu kehtiva, aastast 1983. pärineva normi uuendamist otstarbekaks. «Möödas on peaaegu 30 aastat! Ma ei ole 100 protsenti kindel, kas asutustes juba selle nimel tööd pole tehtud, ma arvan, et väiksemates ringkondades on juba arutelusid peetud,» oli ta samas optimistlik.

«Me saame raha selle eest, mismoodi töid tellitakse, meie üritame maksimaalse kvaliteediga tööd pakkuda, mida antud tingimustes – sellise raha ja normide alusel on võimalik teha. Ega me rohkemat välja võluda suuda,» tõdes ta.

Euroopa ehitajatega võrreldes oli tal kahju, et ehitajad pakuvad sageli välja innovaatilisi lahendusi, tuues näiteid kõrvalolevatest riikidest, siis meil need sageli läbi ei lähe.

«Aga isegi arvates, et normid on iganenud ja need ei kõlba, ei saa küll väita, et see on katendite lagunemise põhjuseks,» leidis tee-ehitaja. Peale normi peavad maksimaalselt heaks tulemuseks olema ka hea ehitusmaterjal ja ehitus ise.

Üheks oluliseks probleemiks pidas ta aga seda, et Eestis on tehtud väga vähe katsetusi teede katendikonstruktsioonide kohta.

Soomes on katendikatsetusi tehtud seitse aastat, Eestis tehti alles hiljuti esimene sarnane. «Selleks, et saavutada Soomega vähemalt sarnane teede kvaliteet – ja mitte kõrvutades materjale, mis on erinevaid, vaid arvestades ka geoloogiat, mis meil on palju keerulisem – siis meil peaks uurimusi ja katsetusi oluliselt rohkem ette võtma, et saada mingisugusegi andmebaasi, mille põhjal rohkem analüüse teha,» selgitas ta.

«Maanteeamet jälgib kindlasti eri lõike, aga kui palju seal uurimustöid tehakse – et tehakse proovipuurimisi ja vaadatakse, milline see materjal on 10 aasta pärast – selle kohta mul info puudub.» Ta selgitas, et katend konstrueeritakse geoloogiaandmete põhjal, kuid Eesti maapind on väga muutlik. «Materjalid maapõues võivad meie ilmastikuoludes ja meie pinnases väga erinevalt käituda.»

Tee-ehitaja oli kindel, et metoodika ja tarkvara vahetamine muudaks teede ehituse kallimaks.