/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/02/14/956394t1h21f0.jpg)
Riigikohus jõudis järeldusele, et tellitud jookide eest baaris tasumata jätmine pole alati kelmus, kui pole selgelt tuvastatud, et klient tegi seda ette kavatses.
Riigikohus: tellitud jookide eest tasumata jätmine pole alati kelmus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaalasjas süüdistatav Märt külastas spaad ning tellis seal baaris jooke, mille eest tasumiseks tal aga raha ei olnud ja arve jäi tasumata.
Süüdistuse järgi lõi varem varguse toime pannud isik spaa töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda maksevõimest ning kavatsusest tasuda tarbitavate alkohoolsete jookide eest. Ta tellis spaa baaris endale alkohoolseid jooke 1435 krooni väärtuses, jättis aga esitatud arve tasumata.
Mees oli spaas kinkekaardiga, millele oli märgitud «luksuslik spaakülastus ühele inimesele» ning riigikohtu hinnangul ei tehtud kohtus kahtlusteta kindlaks, et süüdistatavat oleks teavitatud, et kinkekaart baaris ostetavate jookide maksumust ei kata.
Riigikohus leidis, et kelmuse subjektiivse külje täitmiseks on vajalik tuvastada, et süüdistatav tegutses kannatanu eksitusse viimisel vähemalt otsese tahtlusega.
«Üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel reeglina olemas teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada,» märkis kohus oma otsuses.
Nii tühistas riigikohus ringkonnakohtu varasema otsuse ja jõustas maakohtu otsuse, millega süüdistatav mõisteti õigeks.