Päevatoimetaja:
Marek Kuul

TV3: Eesti kalurid on ära ostnud poole Soome kalalaevastikust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Räimed.
Räimed. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Eesti kalurid leidsid kullasoone kala müümiseks ja on ostnud ära poole Soome kalalaevastikust ja püügikvootidest.

Viimastel aastatel on palju kurdetud, et Eestil pole enam oma kaubalaevastikku, mis on ka tõsi – vähesed eestlastele kuuluvad alused on kolinud võõrriikide lipu alla, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».

Seevastu on Eesti kalamehed maailma kalaäris vägagi kõvad tegijad. Eestlased on ära ostnud isegi poole Soome traallaevastikust koos püügikvootidega.

«Eesti kalamees püüab Läänemerest kilu ja räime, Pärnu lahest tuleb ka ahvenat ja koha, siis Kihnu lähedalt tuleb kilu ja räime, Peipsi järvest koha, ahvenat, haugi, linaskit ja lutsu,» rääkis Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi.

Eesti ekspordib oma kalatoodetest ligi 90 protsenti. Kokku 75 maailma riiki. Väljapüütavat kilu ja räime kogust ei suudaks me ise kuidagi ära süüa. Mageveekala järgi on aga nii suur nõudlus, et suisa lennult kalli raha eest käest ära ostetakse.

«Me püüame ka krevette. Eesti on Euroopas suuruselt teine krevetipüüdja,» märkis Noormägi. Krevette püüavad eestlased Atlandi ookeani põhjaosast.

«Eestlased on kokku ostnud Soome traallaevastiku, mille peale meie põhjanaabrid on natuke pahased. Aga äri ei ole heategevus ja me saame sealt siis täiendavad kilu- ja räimekvooti, mida siis turustame kolmandates riikides ja otsime uusi turge ka Euroopa Liidu maades,» rääkis Noormägi.

Eestlase enda koha-, ahvena- ja haugiisu piirab kahjuks kõhnavõitu rahakott.

«2007. aastal, kui majanduskasv oli suur, oli kalatarbimine umbes 17 kilogrammi aastas inimese kohta. Praeguseks on ta langenud kuskile 9 kilogrammi inimese kohta,» ütles Noormägi.

See, mis võiks olla meie endi toidulaual läheb kahjuks Eestist väga kaugele.

«Ameerikasse me müüme koha ja ahvena külmutatud fileed, konserve,» loetles Noomärgi.

Homme sõidavad kolmekümne Eesti kalafirma esindajad juba 13. korda Brüsselisse maailma suurimale mere- ja kalasaaduste messile.

«Eesti on Euroopas ikka kalaäris riikide eliidis,» märkis Noormägi.
 

Tagasi üles