IRLile ei sobi ERMi praegune projekt

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

IRLi seisukoht on, et Eesti Rahva Muuseum tuleb teha, ja teha Tartusse, aga praegune ettepanek on liiga kallis – nii ehituse maksumuse kui ka tulevaste ülalpidamiskulude poolest, tõdeb majandusminister Juhan Parts.

Erakonna kriitilist hoiakut praeguse ERMi ehitusprojekti suhtes kinnitas ka IRLi peasekretär Priit Sibul. Seega võib enam kui sada aastat oodatud muuseumihoone ehitus taas takerduda, kui koalitsiooni osalised ei leia projekti suhtes üksmeelt.

Kultuuriminister Rein Lang ei ole seni soovinud avalikult arutada mingeid alternatiive praegusele projektile, mille aluseks on 2006. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö.

ERMi ehitus tuleb täna valitsuses jutuks riigi lähiaastate eelarvestrateegia arutelul. See strateegia peab sisaldama ka ERMi uue hoone rahastamise kava.

Otsus Eesti Rahva Muuseum ehitada on riigikogus tehtud juba aastal 1996 ja vastav lubadus on ka praeguse valitsuse koalitsioonileppes sees. Seega otsust, kas ehitada või mitte, ei pea valitsus uuesti tegema. Õigemini ei olegi see valitsuse pädevuses. Küsimus on ainult see, millal ehitama hakata ja millise projekti järgi.

Võiks nagu piisata sellest, kui reformierakondlastest kultuuriminister Rein Lang ja rahandusminister Jürgen Ligi rahastamisskeemis kokku lepivad. Siiski võib eeldada, et nii suure projekti suhtes peavad valitsusliidu partnerid jõudma konsensusele.

Miks kulka otsus venib?

Kultuuriminister Rein Lang rääkis pärast märtsi keskpaigas toimunud arutelu valitsuskabinetis intervjuus «Aktuaalsele kaamerale», et loodetavasti teeb kulka oma positiivse otsuse ERMi rahastamise asjus kiiresti ja siis algab kiirelt ka ehitus. Ometi ei ole kulka nõukogust seda loodetud kiiret otsust tulnud, kuigi arutatud on. Järgmine nõukogu koosolek toimub alles 30. mail.

Postimehe andmetel tekkis probleem sellest, et kulka nõukogu ei olnud valmis alluma kultuuriministri poolt nõukogu ette toodud ja väidetavalt rahandusministeeriumist pärinevale ultimatiivsele nõudmisele, et kogu raha, mis on kulka eelarves määratud riiklikult olulistele kultuuriobjektidele, peab minema ERMi ehituseks.

Varasem kulka nõukogu otsus ütleb, et selle ehitusraha jagunemise proportsioon olgu 75 protsenti ERMi ja 25 protsenti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali ehituseks.

Hasartmängumaksuseaduse alusel eraldatakse kultuurkapitalile 46 protsenti hasartmängumaksust, millest sama seaduse alusel 63 protsenti eraldatakse riiklikult tähtsate kultuuriobjektide (praegu on nimekirjas ERM ja ­EMTA) rajamiseks. Seega ei seisne dilemma selles, kas anda see raha ehitamiseks või jagada muudeks kulka toetusteks. Küsimus on ainult, millist ehitust toetada.

Võib eeldada, et positiivne otsus varemgi otsustatud toetuste proportsiooni suhtes ei oleks kulka nõukogus suurt küsimust tekitanud. Üks Postimehega vestelnud kulka nõukogu liige arvas, et kui EMTA saab oma saali ehituseks teistsugused riiklikud garantiid, siis võidakse küll kogu see raha ERMile lubada.

ERMi ehitajaks määratud Riigi Kinnisvara AS ei otsi praegusele projektile alternatiive. «Praegu lähtume oma töös ERMiga möödunud aasta novembris sõlmitud käsunduslepingust, mille kohaselt korraldame ERMi nimel Raadile rajatava uue muuseumihoone ehituse, ehitustööde omanikujärelevalve ning hoone sisustamiseks vajalikud riigihanked,» vastab RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm. «Seega lähtume kindlast projektist.»

Postimehe andmetel on ­IRLi juhtkond tutvunud arhitektuurikonkursil teiseks jäänud soomlaste tööga, mille peamise eelisena nähakse mõnevõrra väiksemat mahtu, kui oli võidutööl.

Millised alternatiivid?

«Kultuuriministeeriumil tuleb leida optimaalne lahendus,» ütleb Juhan Parts oma seisukoha. «Kas kultuuriministeeriumi väide, et mitte midagi projektis muuta ei saa, on tõene, on mul raske hinnata. Eks hirm on, et juba on kulutatud suur raha projekteerimiseks ja kui projekt avada, siis ei pruugi ehitust tullagi. Saan sest hirmust aru,» ütleb ta.

ERMi direktori Krista Aru sõnul ei usalda need, kes ütlevad, et ERMi maja projekt on vilets või  et maja on liiga suur, neid inimesi, kes on selle maja projektiga juba kuus aastat tegelenud.

«Kui me valime komisjone, moodustame nõukogusid, teeme suurt tööd ja siis hakkame ütlema, et kõik on valesti – siis on midagi väga valesti kusagil mujal kui muuseumis,» on ta nõutu.

Aru tõdeb, et kui lähiajal positiivset otsust ei saa, siis peab ütlema, et ka viies katse ERM ehitada on ebaõnnestunud.

Näidisarvutus

ERMi ehituse kulu saab kulka rahaga kaetud heal juhul aastaks 2026

Rahandusministeeriumis tehtud prognooside alusel  on kultuuriobjektide finantseerimiseks kulkale laekuv summa aastas ca 6,5 mln eurot. ERMi  ehitusperioodiks on ­arvestatud 3,5 aastat.

•    Kui kulka eraldab kultuuriobjektide finantseerimiseks eraldatud rahast ERMi ehitusele 100 protsenti ehitusperioodil ja laenu tagasimaksete perioodil, siis kuluks selleks kokku 162 kuud ehk rahastamine kestaks aastani 2026.

•    Kui kulka rahastab kultuuriobjektide finantseerimiseks eraldatud rahast ERMi ehitust 100 protsenti ehitusperioodil ning 75 protsenti laenu tagasimaksete perioodil, kulub selleks 224 kuud ehk aastani 2032.

•    Kui eraldada sellest rahast ERMi ehitusele 75 protsenti nii ehituse kui laenu tagasimaksete perioodil, siis kestab rahastamine 295 kuud ehk aastani 2038.

Allikas: kulka

Kommentaar

Jürgen Ligi
rahandusminister

Poliitiline otsus ERM ehitada tehti 1996. aastal ja plaan lähiajal alustada on jõus. Paraku aeti ehitamise asju siis ja püütakse ajada praegugi rahanduslikult huupi – elu dikteerivad arhitektuurikonkursside fantaasiad ja projektid, mis püüavad ruumi ja ülalpidamiskulude rekordeid.

ERMi surume küllap rahastusplaanidesse, ehkki temaga tulnuks tagasihoidlikum olla, ent rekordiüritused näiteks kuningliku sisekaitseakadeemia ning EKAga lõpevad ülepingutusega.

Suurtest ehitistest meenutaksin ERMi kõrval järjekorras Tallinna vanglat, haiglaid, ERRi maja, väiksematest hoonetest nagu gümnaasiumid rääkimata.