/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/01/26/928968t1hb576.jpg)
Mitmed kalurid on pöördunud keskkonnaministeeriumi poole nõudmaks selgitusi, miks tõsteti harrastuskaluritele nakkevõrguga püügi tasu. Ministeeriumi selgituste järgi tehti seda harrastuskalapüügi hüvanguks.
Kalamehed ei mõista püügitasu tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest aastast maksab harrastuskaluritele nakkevõrguga püügi õigus üheks kuuks 13 eurot mulluse 6,39 euro asemel, mis teeb hinnatõusuks 103,4 protsenti, kirjutas reedene Hiiu Leht.
Lehe väitel pommitavad aktiivsemad kalastushuvilised keskkonnaministeeriumi küsimustega, kas sellise jõhkra hinnatõusuga hakati harrastuskalapüüki likvideerima.
«Paistab, et riik keskkonnaministri isikus lihtsalt võttis kätte ja tegi ühele osale oma kodanikest 1:0 ära. Palun laske inimestel elada ja leivakõrvast merest või järvest mõistliku tasu eest püüda,» kirjutas oma nördimusest ministeeriumile pensionärist harrastuskalur Vello Varik Kuressaarest.
«Kuna korjatav tasu läheb harrastuspüügi sektorisse ja kalade asustamisse tagasi, on muudatus vastu võetud mõistvalt,» kinnitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome Postimehele. «On muidugi olnud ka mõningaid järelpärimisi ja põhjenduse küsimisi, aga valdavalt on olnud suhtumine mõistev.»
Ta seletas, et harrastuspüügiõiguse tasu suurendamisel lähtuti harrastuskalastajaid ühendavate organisatsioonidega läbi arutatud ja ühiselt koostatud «Harrastuskalapüügi arengukava 2010-2013» eesmärkidest ja põhimõtetest.
Kas hinnatõusu eesmärk on harrastuskalapüüki piirata?
«Vastupidi. Harrastuspüügi õiguse tasu läheb ju otse tagasi harrastuspüügi sektori enda arendamiseks,» kinnitas Soome. «Teisisõnu, kalastajad maksavad hüve eest kasutada kalavaru ning katavad kalavaru kaitseks ja taastamiseks ning harrastuskalapüügi arendamiseks tehtavad kulutused.»
Soome väitel on harrastuspüügiõigusest laekuvad vahendid on eeskätt vajalikud selleks, et katta harrastuskalapüügi sektori arendamiseks tehtavaid otseinvesteeringuid.
Nendeks on harrastuspüügi kättesaadavuse lihtsustamine (mobiilimakse rakendus ja selle analoog kalastuskaardi soetamiseks), info levitamine (infomaterjalid, infotahvlid, ajakirjade ja veebilehtede toetamine, kalastajate organiseerumise toetamine).
Veel on nendeks Soome sõnul harrastuspüügil püütavate kalade asustamine, harrastuskalapüügi võistluste toetamine, noorte koolitamine ja kalastuslaagrid, kalavarude uuringute läbi viimine, kalastajatele mõeldud infrastruktuuri rajamine (enim käidavates kohtades paadi vette laskmise kohad, parkimisplatsid, prügikastid) ja harrastajatele oluliste kalaliikide koelmute taastamine.
Nakkevõrguga püügiks väljastati 2010. aastal 4033 ja 2011. aastal 4571 kalastuskaarti. Nakkevõrguga püügiõiguse tasu tõusis alates 1. jaanuarist 2012 ja aprilli alguse seisuga on juba väljastatud 3581 kalastukaarti. Seega pole muudatus vähenemist kaasa toonud.
«Märgin lisaks, et nakkevõrgu püügiõiguse tasu 13 eurot võrdub turul ligi 2 kg ahvena maksumusega, mis on 6,78 eurot/kg ning suure tõenäosusega saavad püüdjad siiski kätte tunduvalt rohkem kala, kui neil õnnestuks selle raha eest turult osta,» ütles Soome.