Riigikontroll saatis märtsi lõpus valitsusele kirja, milles tõstetakse esile, et Sisekaitseakadeemia (SKA) uue hoone ehitusmaksumused on ebaproportsionaalselt suured võrreldes riigi teiste samalaadsete investeeringutega.
Riigikontroll valitsusele: uue Sisekaitseakadeemia maksumus on liiga kõrge
Peakontrolör Tarmo Olgo kirjutas, et Sisekaitseakadeemia hoone asukohaga Murastes maksaks 85,3 Pirital 81,2 ja Ida-Viru maakonnas 98,7 miljonit eurot.
Riigikontroll juhtis tähelepanu, et ka kõige odavam välja pakutud SKA uue hoone ehituse alternatiivvariant on palju kõneainet pakkunud Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitusmaksumusest kaks korda kallim.
Peakontrolör tõi eraldi välja, et kunstiakadeemias õpib umbes 1200 ja SKAs 1100 õppurit.
«Pakutud ehitusmaksumused on samas suurusjärgus Eesti Rahva Muuseumi uue hoone maksumusega,» toonitati kirjas.
Peakontrolöri väitel ei selgu valitsuskabinetile esitatud materjalidest, miks antud projekt kujuneb iga alternatiivi puhul niivõrd kalliks.
«Aastane finantseerimiskulu ühe õpilase kohta kõige odavama alternatiivi puhul on arvestuslikult 6656 eurot, mis on suurem kui näiteks riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha kulu arstiõppes,» kirjutas Olgo.
Olgo väitel seoks pakutud projekti puhul riik ennast 30 aastaks pikaajalise kohustusega ja tegemist oleks konkurentsitult kõige suurema investeeringuga ühe õpilase kohta.
Ka pole Olgo kinnitusel valitsuskabinetile esitatud memos toodud täiendavate kulude (olenevalt pakutud alternatiivist 7,3–13 mln eurot aastas) katteallikaid.
Riigikontrolli esindajad pöördusid täiendavate kulude katteallikate kohta info saamiseks nii siseministeeriumi, rahandusministeeriumi kui ka sisekaitseakadeemia poole, kuid ei saanud selles küsimuses selgust.
Praegused SKA majandamiskulud on riigikontrolli andmetel u 2,7 miljonit eurot aastas.
«Seega tähendaks investeeringu kulu ja uue hoone ülalpidamine mitmekordset majandamiskulude kasvu,» kirjutas Olgo. «Riigieelarves sellist kulu ette nähtud ei ole.»
Olgo tõstis eile, et riigi eelarvestrateegias aastateks 2012–2015 on hoopis kirjas, et riigi ülalpidamiskulud on külmutatud.
«Sisekaitseakadeemia soov õppetegevust ühte kohta kokku koondada on arusaadav, kuid esitatud investeerimisplaanid on ebamõistlikud ning ilma katteallikata,» lõpetas Olgo. «Kuigi memorandum on esitatud valitsuskabinetile üksnes teadmiseks, soovitab riigikontroll otsida võimalusi oluliselt odavamaks sisejulgeolekuvaldkonna õppe ümberkorraldamiseks.»
Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliit soovib parandada korrakaitsjate väljaõpet ning kaalub uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale, selgus koalitsioonileppest. Seda ettepanekut arutatakse valitsuses täna.