/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/15/878992t1h0db2.jpg)
Regionaalministri valitsemisalas valminud analüüsist selgub, et liitunud omavalitsused on valitsemiskuludelt kokku hoidnud kolmandiku võrra.
Uuring: ühinenud valdade valitsemiskulu vähenes kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on aeg, kus kohalikud omavalitsused arutlevad elavalt selle üle, kas ühineda,» rääkis regionaalminister Siim Kiisler, miks analüüs läbi viidi. «Väga aktiivselt on läbirääkimised käimas Hiiumaal, Viljandimaal, Läänemaal ja Võrumaal.»
Kiisleri sõnul küsitakse palju, kas ühinemine on kasulik ja efektiivne. Seda selgitav analüüs puudutas kõiki alates 1996. aastast ühinenud 51 omavalitsust, mille tulemusel on moodustatud 22 uut omavalitsust.
Analüüsist selgus, et eranditult kõigis omavalitsustes on valimitsemiskulude osakaal eelarves pärast ühinemist vähenenud. Kui varem moodustas valitsemiskulude osakaal eelarvest keskmiselt ligi 14,9 protsenti, siis peale ühinemist langes see 10 protsendile.
Kõige enam on langenud valitsemiskulud Abja, Anija ja Vihula vallas, kus nende osakaal on vähenenud pea poole võrra. Vähim on valitsemiskulude osakaal muutunud Suure-Jaani ja Türi vallas.
Analüüsi koostanud kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks märkis, et kokkuhoid oleneb sellest, kuidas kujundatakse uue valla struktuur.
«Kui peale ühinemist otsustatakse, et kõik endised vallavanemad saavad abivallavanemateks ja aparaat jääb üsna muutumatuks, siis tõenäoliselt kokkuhoidu ei teki,» lausus Viks.
Kiisler tõi hea näitena välja Vändra valla, mis ühines 2009. aastal Kaisma vallaga. Keskmiselt kulus neil enne ühinemist valitsemikuludele 15,5 protsenti eelarvest, nüüd aga 12,8 protsenti. Rahaliselt tähendab see ministri andmetel 68 000 euro suurust kokkuhoidu aastas.
«Ühinemise eesmärk ei ole raha kokku hoida, vaid kasutada raha efektiivselt,» lausus Kiisler. Analüüsist selgub, et vabanenud raha on peamiselt suunatud haridusse ja kultuuri ning vaba aja tegevustesse.
Valitsemiskulud on seotud omavalitsuse suurusega. «Kui on alla 1500 elaniku, siis on valisemiskulud kõrgemad,» tõdes Kiisler. Siis moodustab see eelarvest enam kui 14 protsenti.
Kui elanikke on 1500-3000, siis on valitsemikulude osakaal ligi 11 protsenti eelarvest ning üle 3000 elanikuga omavalitsuse puhul alla 10 protsendi.
Kuigi Tallinnal valitsemikulude protsent on peaaegu 9, pole nii suure linna puhul siiski põhjust suhteliselt väikesest arvust rõõmu tunda, sest näiteks üle 10 000 elanikuga linnal kulub keskmiselt valitsemiskuludeks 8 protsenti.
«Tallinn on huvitav erand ja pole trendiga kooskõlas,» märkis Kiisler. «Selge on see, et omavalitsused teevad oma otsused ise ja kui poliitilise otsuse tulemusena tahetakse kulutada palju, siis on see võimalus olemas.»
Kiisler rääkis, et analüüsi mõte on selles, et ühinejatel oleks kindlustunne. «Ei pea uskuma seda, mida räägitakse, vaid saab vaadata reaalseid numbreid,» lausus minister.