Uuring: politsei- ja piirivalveameti sisekliima on paranemas

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud aasta sügisel politsei- ja piirivalveametis (PPA) korraldatud sisekommunikatsiooni uuring näitab, et kolme organisatsiooni liitmisega kaasnenud ebakindlus ning teadmatus on hakanud nüüdseks taanduma ning töötajate hinnangud on peagu kõigis kategooriates sisekliimale, üldisele töökorraldusele ja informeeritusele paranenud.

Turu-uuringute AS-i läbiviidud küsitlusega selgus, et politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti liitmise põhjustega peab end kursis olevaks 58 protsenti vastanutest, kursis ei ole aga kolmandik küsitletutest. Liitmise põhjuseks peetakse peamiselt tugivaldkondade kokkuliitmist, nagu arvas 70 protsenti vastanutest, ent ka efektiivsemat organisatsiooni ja ressursside paremat kasutamist, sisejulgeoleku kompetentsuse ja ressursi koondumist ning valdkondadevahelise dubleerimise vähendamist, nagu arvas vastavalt 69, 66 ja 65 protsenti vastanutest.

Vastajatel paluti anda hinnang viimase aasta positiivsetele ja negatiivsetele muutustele kolmel tasandil: PPA-s kui organisatsioonis tervikuna, prefektuuris ja osakonnas ning vahetus üksuses. Vastused anti vabas vormis ja hiljem koondati sarnase sisuga vastused ühtse nimetuse alla.

Kõige enam toodi positiivseid muutusi esile just enda vahetus üksuses. Positiivseimaks muutuseks peeti koostöö ja inimsuhete parenemist, kolleegide lähenemist, mida nimetas seitse protsenti vastanutest, kusjuures sellist meeskonnatöö toimimist ja koostöö paranemist hindas vahetus üksuses positiivseimaks muutuseks kümnendik küsitletutest. Sellele järgnesid parem töökorraldus, efektiivsus kuue protsendiga, mille all mõistetakse ka dubleerimise vähenemist ja tööülesannete selginemist, ning tekkinud stabiilsust ja eesmärkide selginemist nelja protsendiga, mille all peetakse silmas ka muudatustega kohanemist ja rutiini väljakujunemist.

Võrreldes teiste organisatsiooni tasanditega on PPA kui terviku puhul positiivse muutusena veidi olulisemaks peetud seda, et kadunud on palgata puhkuse päevad. Vahetu üksuse puhul on võrreldes teiste tasanditega märgatavalt olulisemaks peetud paremaid töötulemusi ja kompetentsuse kasvu ning seda, et töötajaid on juurde tulnud. Keskmisest rohkem on hinnatud olmetingimuste paranemist ja uue juhi tulekut, kirjutab politsei ajakiri Radar.

Kõige negatiivsemaks peeti väikest palka, mis ei ole töökoormuse kasvu ja üldise elukalliduse kõrval muutunud. PPA-s kui organisatsioonis tervikuna arvati viimase aasta negatiivseimateks muutusteks eelkõige bürokraatia suurenemist ning pidevatest muutustest tingitud teadmatust ja ebakindlust, ent ka asutuste liitmisel tekkinud mammutorganisatsiooni, mis on kauge ja killustunud.

Vahetus üksuses on negatiivsed muutused seotud ennekõike oma lähedaste kolleegide ja tööga. Nii peeti viimase aasta negatiivseimaks muutuseks töökoormuse kasvu ja inimeste puudust, samuti inimeste lahkumist. Prefektuuri ja osakonna tasandil toodi bürokraatia suurenemise, töökoormuse kasvu ja inimeste puuduse kõrval keskmisest rohkem negatiivse muutusena esile ressursside vähesust, mis on tingitud üldisest kokkuhoiupoliitikast ja eelarve väiksusest.

Nii nagu ilmnes 2010. aasta sisekliima uuringust, olid ka 2011. aastal kõige teadlikumad ja rohkem PPA sisekliimaga rahul need inimesed, kes on organisatsioonis töötanud vähem kui aasta. Samamoodi on jäänud korrakaitsepolitseiosakonna ning kodakondsus- ja migratsiooniosakonna töötajate hinnangud kõigis kategooriates keskmisest positiivsemaks. Tervikuna andsid positiivsemaid vastuseid 2011. aastal veel juhid ning Lõuna prefektuuri, administratsiooni ja peadirektorile otsealluvate üksuste töötajad. Kõige kriitilisemad olid seevastu piirivalveosakonna ja Lääne prefektuuri ning üle viieaastase staažiga töötajad.

Säärast tööstaažist tulenevat erisust võib seletada ilmselt sellega, et alla aasta PPAs töötanud inimesed on juba liidetud organisatsiooni ning nende teadvuses ongi politsei- ja piirivalveamet ühtne. Rohkem kui viis aastat töötanud inimesed mäletavad aga veel oma eelmise organisatsiooni toimimist, nad on läbi teinud muutused ja sellega kaasnenud mõningase ebaselguse ning annavad hinnanguid teatavalt võrdlevalt positsioonilt, kirjutab Radar.

Vaadeldes töötajate hinnanguid sisekliimale, selgub, et kõige enam hinnatakse töökollektiivis häid suhteid kaastöötajatega. Positiivselt hinnatakse enda lähedast keskkonda nii kolleegide kui ka otsese ülemuse puhul. Hinnangud lähevad aga märgatavalt kriitilisemaks PPA kui terviku ja tippjuhtkonna suhtes.

Ka 2010. aastal tehtud sisekliima uuringust ilmnes, et organisatsiooni töötajad tajuvad oma lähema üksuse sisekliimat märksa paremana kui laiema üksuse oma. Toona oli 71 protsenti vastanutest nõus ja pigem nõus väitega, et tema vahetu struktuuriüksuse sisekliima on hea ning soodustab töötamist. Oma prefektuuri ja osakonna puhul oli vastav protsent aga 47.

«Niisugune tulemus on üsna ootuspärane, kuna lähikeskkonna meeldivamana tajumine tõuseb üsna sageli esile mitmesugustes organisatsiooniuuringutes. On ju loogiline ja üldinimlik, et inimesed, kellega me iga päev suhtleme ja kokku puutume, on meile omad ning nendega on suhtedki selgemad. Kaugemad suhted jäävad aga võõramaks ja seetõttu hinnatakse neid nähtavasti kriitilisemalt,» kirjutab PPA sisekommunikatsioonijuht Annika Tuulemäe ajakirjas Radar.

Töötajate hinnangud organisatsiooni kommunikatsioonile on läinud aastaga oluliselt paremaks. Organisatsiooni eesmärkidest ja sihtidest on selge arusaam rohkem kui pooltel organisatsiooni töötajatel ning organisatsioonisisest informatsiooni oskab leida kümnendiku võrra rohkem inimesi kui aasta tagasi. Paranenud on töötajate hinnangud tagasiside saamise kohta. Kui 2010. aastal arvas piisavat tagasisidet saavat 42 protsenti töötajatest, siis nüüdseks on see protsent kasvanud 59ni.

Tähelepanuväärselt on aastaga paranenud hinnangud oma prefektuuri või osakonna juhi kommunikatsioonile. Kui 2010. aastal arvas veidi üle poole, et nende prefektuuris/osakonnas informeeritakse töötajaid sellest, mis neid puudutab, siis 2011. aastal oli selle väitega nõus või pigem nõus juba kaks kolmandikku töötajatest. Kui aasta tagasi leidsid vähem kui pooled küsitletutest, et nende prefektuuri/osakonna juhi otsused on selged ja põhjendatud, siis nüüd arvab nii üle poole vastanutest.

Põhilised kommunikatsioonikanalid on jätkuvalt kolleegid, otsene juht ja siseveeb, kusjuures otsese juhi ja siseveebi roll kommunikatsioonikanalina on aastaga tähelepanuväärselt kasvanud. Kui aasta tagasi sai otseselt juhilt ja siseveebist sageli, regulaarselt infot veidi üle poole küsitletutest, siis nüüd saab sealt sageli, regulaarselt infot üle 60 protsenti vastanutest.

Samal ajal on vähenenud kuulujuttude osakaal, mis viitab formaalsete infokanalite paremale levikule organisatsioonis. Kommunikatsiooniteoreetikud on öelnud, et kuulujutt tekib siis, kui muud võimalused infot saada puuduvad. Mida rohkem ametlikke kanaleid organisatsioonis info saamiseks on, seda väiksem on kuulujuttude osakaal ning vastupidi. Seetõttu peetakse kuulujutte ka niiöelda organisatsioonikommunikatsiooni termomeetriks.

Sarnaselt aasta tagasi tehtud uuringuga küsiti sisekommunikatsiooni ankeedis töötajatelt, mis infost nad puudust tunnevad. «Üldiselt võib öelda, et teemade ring on aastaga jäänud samaks. Endiselt tuntakse puudust palgaga seonduvast teabest, edutamise, arengu- ja karjäärivõimalustest, juhtimisotsuste kujunemisest, selgitustest ja põhjendustest, tulevikuplaanidest ja arengusuundadest ning igapäevasest tööga seonduvast infost, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Vaid muutustega seonduv teadmatus, kes millega tegeleb, kuidas üksused omavahel suhtlevad jne, ei ole enam päevakorras. Küll rõhutas aga hulk inimesi mõlemas uuringus, et ootavad objektiivset, tõest ja ausat infot, mitte n-ö ilustatud ja vasturääkivat teavet,» kirjutas Tuulemäe.

Tema sõnul näitab küsitlus, et kolme organisatsiooni liitmisega kaasnenud ebakindlus ja teadmatus hakkab taanduma ning töötajate hinnangud on peagu kõigis kategooriates sisekliimale, üldisele töökorraldusele ja informeeritusele paranenud.

«Tõsi, mitme muutuse kohta on töötajad endiselt kriitilised, kuid see aitab meil selgemini teadvustada ja prioriseerida, mis teemadega on vaja pidevalt tegelda. Samuti aitab organisatsiooni probleemide tundmine meil senisest targemini ja tulemuslikumalt planeerida sisekommunikatsiooni,» märkis Tuulemäe.

Uuring korraldati mullu 10.–31. oktoobril. Tegemist oli ankeetküsitlusega, mida sai täita nii internetis kui ka paberil. Kokku vastas ankeedile 1473 inimest, sellest 1115 internetikeskkonnas ja 358 paberil.