Kurikuulsast kasvuhormoonist, mis aasta tagasi pani ootamatu punkti Andrus Veerpalu sportlaskarjäärile, hakkab nooruseihalusest pakatavas maailmas saama vananemisvastane eliksiir.
Skandaalne kasvuhormoon tõuseb üha enam aujärjele
Meesterahva suust kõlab see kahtlaselt kohatult, kuid Andrus Veerpalu on kahtlemata kena mees. Sitked ja trimmis lihased, väike rasvaprotsent, vaatamata 41 eluaastale ning talvistes tingimustes pikaajalisele pingutusele värskena paistev sile nahk, lisaks palju jõudu ja energiat. Kes, olgu ta mees või naine, ei tahaks, et teda võiks kirjeldada samamoodi?
Enamik ju tahaks. Eriti need, kel heast väljanägemisest sõltub nende turuväärtus. Ja selleks et voolida lihased kauniks, kahandada rasvkude, lihvida nahalt maha kortsud, ammutada juurde vitaalsust ning tunda end ka aastate lisandudes seksuaalselt löögivõimelisena, on paljud maailmakuulsad filminäitlejad ja popstaarid hakanud abi otsima... kasvuhormoonist.
Jah, just sellestsamast hormoonist, mille ülemäärane kogus Veerpalu dopinguproovis aasta tagasi tema sportlasteele saatuslikuks sai. Ehk teisisõnu: sama aine, mis Eesti ühe armastatuma sportlase karjääri rikkus, on mitmes muus isikukeskses valdkonnas saanud kui mitte elu ja karjääri päästjaks, siis loodetavaks pikendajaks.
Maailma popkultuuri suundumusi kajastava ajakirja Vanity Fair selle kuu numbris on pikk lugu kasvuhormooni teraapiast, millest on saanud Hollywoodi uus tervisehullus ja kestva nooruslikkuse allikas.
Arstiteaduse ajakiri The New England Journal of Medicine avaldas juba kaks kümnendit tagasi uurimuse, kus tosinale mehele vanuses 61–81 aastat kuue kuu vältel antud suured doosid kasvuhormooni vähendasid nende keharasva 14 protsenti ning suurendasid lihasmassi üheksa ja luude tihedust pooleteise protsendi võrra. Uurimuse läbiviijate hinnangul õnnestus neil vananemist 10–20 aastat tagasi keerata.
«Me kõik jääme vanaks, tead seistes peegli ees,» laulab Getter Jaani. Aga ehk võib tänu kasvuhormoonile, mis Eestis Veerpalu juhtumi tõttu on saanud halva maigu, peegli ees seistes avastada, et vananemine ei kulge nooruslikkust hindaval ajastul enam sugugi nii hirmuäratava kiirusega?
Liigne optimism
Selge see, tõdeb sportlaste füsioloogilisi protsesse uurinud Mehis Viru, et kasvuhormoon soodustab valgusünteesi, mis omakorda aitab arendada lihaseid, hoogustab rasvade lõhustamist, parandab süsivesikute ainevahetust, samuti aitab kaasa mineraalide ladestumisele luudesse ja immuunsüsteemi tugevdamisele.
Ühtlasi on raudne fakt see, et vanuse lisandudes kasvuhormooni tootmine väheneb, keskmiselt 14 protsenti kümne eluaasta kohta. Siit edasi, märgib spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik, võib puhtalt talupojaloogikast lähtudes oletada, et kui kasvuhormooni tootmist organismis korrigeerida, võiks vananemise teoreetiliselt rohkem kontrolli alla saada. Ehk teisisõnu: vananemisele võiks pidurit tõmmata.
Kõlab paljulubavalt? Muidugi.
Või kõlab liiga hästi, et olla tõsi?
Nii Viru kui ka Ööpik tõmbavad liigsele optimismile pidurit. Mis siis, et kasvuhormooni teraapia kasulikkust on tunnistanud sellised filmimaailma suurmehed nagu Sylvester Stallone, Oliver Stone ja Nick Nolte.
Mis siis, et Ameerika telenäitleja Suzanne Somers avaldas kuus aastat tagasi raamatu «Vanusetu» («Ageless»), kus kiitis kasvuhormooni võitluses menopausi ebameeldivuste vastu – raamat tõusis üleöö New York Timesi bestsellerite tippu. Ja mis siis, et kasvuhormooni on lasknud endale välja kirjutada sellised kuulsad artistid nagu Timbaland ja 50 Cent, Wyclef Jean ja Mary J.
Blige, nagu teatas neli aastat tagasi USA ajaleht Albany Times Union.
Kasvuhormooni teemal doktoritöö kaitsnud endokrinoloog, lastehaiguste professor Vallo Tillmann tõdeb, et kasvuhormooni kasulikkusele viitavad uuringud täiskasvanute seas on enamikus tehtud inimestega, kel on esinenud selle puudulikkus – ja siis, pärast hormooni manustamist, on tõesti saavutatud tulemusi, mida Hollywoodi kuulsusedki loodavad. Sealhulgas enesetunde paranemist ja energia juurdevoolu.
Päästev uni ja treening
Kasvuhormooniga liialdamine, kinnitab Vallo Volke, Eesti Endokrinoloogia Seltsi president, tuleb aga kindlasti kahjuks. Sellele viitab tema sõnul haruldane haigus akromegaalia, kus organism toodab ise kasvuhormooni ülemäära, millega kaasnevad sageli näiteks südamehaigused või suhkruhaigus. «Mingit noorendavat mõju sellistel patsientidel küll kohatud ei ole,» nendib Volke.
Selle kohta, kas kasvuhormooni tarvitaja võib vananemise pidurdumise asemel saada hoopis vähkkasvaja, seni teaduslikud tõendid puuduvad, kuid Volke sõnul ei maksa seda ohtu alahinnata. Lõppeks aktiveerib kasvuhormoon organismis signaale, mis paljusid kasvajarakke kasvama õhutavad.
Kui katseid inimeste peal on tehtud veel napilt, tasub vaadata, millele viitavad loomadega tehtud eksperimendid, mitte kuulata pelgalt välismaiseid kuulsusi. Tillmanni sõnul näitavad hiirtega korraldatud katsed, et kui viia kasvuhormooni tase liiga kõrgele, siis nende eluiga hoopis lüheneb. «See paneb sügavalt mõtlema,» lausub ta, «kas on ikka mõtet kasvuhormooni ekstra rohuna juurde anda.»
Neile, kes soovivad, et organism suudaks piisavas ja vajalikus koguses kasvuhormooni toota, soovitab Tillmann korralikku und – sest kasvuhormooni eritumine toimub just magades – ja kehalist koormust. Ses suhtes on tema kinnitusel õige Veerpalu positiivse dopinguproovi järel väidetu, et pikk ja tugev treening ajas tema kasvuhormooni taseme ootamatult kõrgele.
Sellegipoolest usuvad paljud üleilmsed kuulsused, et aine, mis kusagil väikeriigis kukutas kellegi suusataja, võiks saada vananemisvastaseks imeravimiks. Usuvad asjata, väidab Volke: «Kasvuhormoon seda kindlasti ei ole.»
Mis maksab?
• Eesti haigekassa kompenseerib vaid kasvuhormooni puudulikkuse all kannatavate laste ravi, täiskasvanuile praegu veel mitte.
• Kasvuhormooni ravi, mida alustatakse tavaliselt vanuses 3–5 aastat, kestab kasvuea lõpuni, 18.–20. eluaastani.
• Üks aasta kasvuhormooni ravi maksab sõltuvalt doosi suurusest umbes 6000 eurot (90 000 krooni).
• Kui laps vajab ravi näiteks 15 aastat, läheb see maksma 90 000 eurot (1,35 miljonit krooni).
Allikas: Vallo Tillmann