/nginx/o/2011/01/11/496643t1h488d.jpg)
28. veebruaril lõppenud hundijahihooaja kesised tulemused näitavad, et Saaremaa jahimehed on minetanud hundiküttimise oskused ja vajavad võsavillemite rajalt mahavõtmiseks koolitust.
Saarlased on minetanud hundijahioskused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige suurem viga oli see, et iga mees käis eraldi metsas ja üritas üksinda hunti kätte saada, aga hundi tabamisel annab tulemuse eelkõige kollektiivne jaht,» ütles Saarte Häälele keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus. «Kui iga jahimees arvab, et ta on kõva ulukikütt, siis hunt on ikka targem kui mõni muu loom,» lisas ta.
Viiest hundilaskmise loast vaid kaks realiseerinud Saaremaa jahimehed vajavad Ärmuse sõnul huntide tabamiseks koolitust ja see on võetud ka päevakorda. Nurjunud jahi kõige suurem probleem on see, et hundid on väga õppimisvõimelised. Hunt, kes on kord juba lipuringist või jahimeeste ringist välja pääsenud, on järgmine kord palju targem ja tema tabamine muutub aina raskemaks.
Näiteks Valjala vallas Võrsnal «õpetasid» jahimehed ühte hunti pikka aega ja vaatamata mitmele jahilkäigule kiskjat ei tabatud. Valjala meeste suurim viga oli Ärmuse sõnul see, et võsavillemit üritati tabada liiga väikse arvu meestega. Alal, kus oleks vaja olnud 50–70 meest, tuldi välja 7–8 mehega.