Uue ERMi ehitamise eest vastutajad said palgaks miljoneid kroone

Eesti Rahva Muuseumi värav Raadil Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Alates 2008. aastast on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehitamiseks loodud Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse (ERMES) nõukogu liikmetele, juhatusele ja töötajatele makstud miljoneid kroone. Nii kultuuriministeerium kui ka endine ERMESe nõukogu juht Laine Randjärv peavad sihtasutuses tehtud tööd igati vajalikuks.

ERMES loodi 2008. aasta jaanuaris uue hoone projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise korraldamiseks ja hoone tulevase asukoha arendamiseks. ERMESe töö lõpetati eelmise aasta 22. detsembril.

2008., 2009. ja 2010. aastal maksti ERMESe nõukogu liikmetele ja juhatuse liikmele koos sotsiaalmaksude ja puhkusereserviga vastavalt 1,1, 1,2 ja 1,1 miljonit krooni ehk täissummana 3 466 932 krooni.

Kui vaadelda ERMESe täielikke tööjõukulusid, siis need olid läbi aastate 1 559 979, 2 322 172 ja 2 611 116 krooni ehk kokku 6 493 267 krooni.

2011. aasta andmed on praegu auditeerimisel ja peaks selguma märtsi lõpuks, kuid seegi summa peaks olema miljoni krooni lähedal.

Nõukogus kaheksa liiget

Nõukogu esimehele maksti 2008. aastal kuus 4625 ja nõukogu liikmele 2775 krooni. 2009. aasta juulis kehtestati uued tasud: esimehele 4163 ja nõukogu liikmele 2498 krooni kuus.

Nõukogu liikmed olid Siim Sukles, Peeter Mauer (algselt, edasi juhatuse liige), Tea Varrak, Raivo Järvi, Peeter Tulviste, Mart Meri, Urmas Kruuse, Aivar Soop ja Anton Pärn (määrati Maueri asemel).

Tasu ei makstud valitsuse liikmetele, mis tähendab, et esimesel kolmel aastal ei saanud tasu nõukogu esimees Laine Randjärv (endine Jänes), kes oli toona kultuuriminister.

Sellise tasu teenimiseks käidi 2008. aastal koos 9, 2009. aastal 7 (neist üks elektroonne) ja 2010. aastal 6 (neist 2 elektroonset) ning 2011. aastal 5 korda.

Kõigil enda osalust nõudnud koosolekul käis kohal Randjärv (25 koosolekut), osaluselt järgnesid talle Sukles (26/27), Meri (22/26), Pärn (14/20), Kruuse (19/27) ja Soop (18/26), Tulviste (15/26) ja Varrak (15/26)  ning Järvi (9/26). Kuuel koosolekul kuuest käis alguses nõukokku kuulunud Mauer.

Endise kultuuriministri ja peaeguse riigikogu asejuhataja Randjärve selgituste kohaselt polnud nõukogu liikmete puudumine koosolekutelt probleem, sest oma ettepanekuid saadeti ka e-kirja teel.

Randjärv kutsuti kultuuriministriks saanud Rein Langi poolt nõukogust tagasi 2011. aasta 30. septembril ning Meri, Järvi, Soop, Tulviste ja Varrak sama aasta 21. novembril.

Juhatus ja töötajad

Juhatuse liige Peeter Mauer (alguses viis kuud Jaan Tamm) teenis 50 000 krooni kuus ehk aastas 600 000 krooni ja Mauer töötas sellel kohal 2011. aasta 20. novembrini.

2011. aasta 7. novembril sai juhatuse liikmeks seni projektijuhina töötanud Kristjan Karis, kes on praegu ainuke juhatuse liige.

Sihtasutuste neljale töötajatele, kellest vaid projektijuht töötas täiskohaga, maksti 2008. aastal palgaks 387 000.

Järgnevate aastate palgaandmeid sihtasutus aga ei avalda, väites, et palga suurus on SA töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mis pole avalik informatsioon.

Karis ütles, et nemad tegutsesid käsunduslepingu alusel, mis oli sõlmitud ERMi ja ERMESe vahel. Karise sõnul pole nende tööülesanded ehk ametijuhendid salastatud, küll aga on salastatud lepingud ja lepingu tasud.

Karise väitel võib lihtsustatult öelda, et juhatuse liikme eesmärgiks oli juhtida asutust. Esimesel projektijuhil olid erinevad alaülesanded nagu näiteks struktuurifondide taotlus, maa-ala ettevalmistus, hanked jms.

Teisel projektijuhil olid ülesanneteks näitustega ja maja arhitektuurilise sisustusega seonduv ning erinevate ürituste korraldamine avalikkusele seoses uue majaga.

Eesmärgid täidetud

Eesti Rahva Muuseumi Ehituse sihtasutus loodi 2008. aasta 17. jaanuaril valitsuse otsusega.

ERMESe pikaajalise juhatuse esimehe Laine Randjärve hinnangul töötas sihtasutus eesmärgistatult ja professionaalselt, sest ERMi uue hoone ehitamine Raadile ei ole pelgalt ühe uue maja rajamine.

Randjärv tõstis esile, et ERMi asukoht on vanal Raadi lennuväljal, kus oli ohtrasti reostatud keskkonda, mis tähendab, et terve elukeskkond tuli puhastada reostusest ja rajada pinnavete reguleerimise süsteem.

«Kõik see, mis on tänaseks tehtud, on oluline selleks, et ERM saaks valmis ehitatud. Ükski tegevus pole olnud asjatu,» toonitas Randjärv.

Ka kultuuriministeeriumi avalike suhete juhi Ave Toots-Erelti sõnul said ERMESe poolt tehtud ehituse eeltööd, mille hulka kuulusid kõik mahukad pinnasetööd, projekteerimine ja uue hoone ehituse ettevalmistamistööd, kuid ehitushanke protsess läks RKAS-ele.

Toots-Erelti väitel said ERMESe senised ülesanded ja eesmärgid täidetud.

«Nad valmistasid ette kogu selle mahuka eeltöö, mida oleks pidanud niikuinii tegema, seega nende panus kogu ERMi uue hoone ehituse alustamiseks on läinud asja ette ja RKAS sai kohe tööga edasi minna,» selgitas ta.

Mida ERMES tegi?
17. jaanuar 2008: valitsus asustas Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse
7. märts 2008: ERMESe nõukogu kinnitas poolaasta eelarve
4. aprill 2008: allkirjastati ERMi uue hoone peaprojekteerimise leping
21. juuli 2008: ERMESt hakkas juhtima Peeter Mauer
8. oktoober 2008: avati büroo Tallinnas
20. november 2008: ERMES sai toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt «Piirkondliku arengu kavandamise programmi» raames
25. veebruaril 2009: keskkonnamõjude hindamine Raadil
7. septembril 2009: teatati, et projektiga liigutakse graafikus
15. september 2009: ERMES müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel kinnistud
21. september 2009: selgus riigihanke «Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone maa-ala koristusteenus» tulemus, võitis OÜ Silindia.
10. mai 2010: kuulutati välja riigihanke, mille eesmärgiks on leida ERMI uue peahoone ala jääkreostusest puhastamise teostaja
30. juuni 2010: kuulutati välja lihthanke, mille eesmärgiks on leida Eesti Rahva Muuseumi teemapargi «Pärimuste park» eelprojekti ja põhiprojekti koostaja
4. märts 2011: kuulutati välja ERMi uue hoone ehitushange
18. aprill 2011: ERMi uue hoone hanke pakkumiste tähtaega pikendati
7. juuni 2011: ERMi peahoone ehitushange tunnistati kehtetuks
22. detsembril 2011 kiideti vabariigi valitsuse istungil heaks päevakorrapunkt, millega lõpetati ERMESe tegevus