/nginx/o/2012/03/01/992970t1h67e0.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves ütles haridustöötajate streiki kommenteerides, et Eestis on streik ebatavaline sündmus, mis näitab, et kannatus hakkab katkema.
Ilves: streik näitab kannatuse katkemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Streik on kindlasti märk selle kohta, et mingi jutuajamine kusagil on jäänud liiga napiks, et mingid kokkulepped on jäänud sõlmimata või on keegi murdnud varasemaid kokkuleppeid,» ütles Ilves Delfi palvel avaldatud ja oma kodulehele lisatud arvamuses. «Eestis on streik harukordne sündmus. Järelikult on kannatus hakanud katkema, keegi on midagi valesti teinud või midagi tegemata jätnud.»
President juhtis tähelepanu sellele, et streigist saab avalikkus aru ja on valmis leppima selle mõjudega vaid juhul, kui selle põhjendus ja eesmärk on ühene ja selge. «Praegu, mulle tundub, konkureerivad erinevad teemad ja soovid omavahel ning õpetajate palgasoovi asemel räägitakse üha enam ühistranspordi töökatkestusest ja sellestki, kas elektrijaam tagab vajaliku võimsuse või mitte,» ütles ta.
«Teiseks, presidendina kutsun streikijaid ja nende toetajaid – aga ka nende vastaspoolt – jätkama selleski olukorras tsiviliseeritud ja asjakohast suhtlust,» jätkas Ilves. «Kui streikide käigus võetakse kasutusele Eesti riiki halvustavad või ähvardavaid üleskutsed, siis pisendavad või koguni kompromiteerivad need õpetajate täiesti legitiimset soovi saada oma töö eest suuremat palka ning asetavad kogu sündmuse hoopis teise valgusse.»
Presidendi sõnul on streik lääneliku kultuuriruumi normaalne koostisosa ning viimasel ajal üha enam ka suhtekorralduslik mõõduvõtt, kus nii streikijad kui vastaspool üritavad avalikkust veenda enda argumentide paremuses.
«Vaid kõige drastilisematel juhtumitel – näiteks lennujuhtide streik USAs 1980ndate alguses või kaevurite väljaastumised Thatcheri-aegses Suurbritannias – tõid streigid kaasa püsiva muutuse majanduses või töösuhete korralduses. Sagedamini viib streik streikijate soovide (osalise) täitmiseni või siis lõpeb streik mistahes otsese tulemuseta, mis üldjuhul külvab seemne edasisteks aktsioonideks,» rääkis Ilves.
«Seetõttu on ka võimatu vastata küsimusele, kas streik on «hea», «vajalik» või «kasulik». Streik on streik. Streiki pole võimalik toetada. On võimalik toetada õpetajate soovi saada suuremat palka, ametiühingute vastuseisu töölepingu muutusele või valitsuse seisukohta teostada oma mandaadile ja maailmanägemisele tuginevat poliitikat,» leidis president.