Justiitsminister Kristen Michali sõnul võib riik veel sel aastal muuta kehtivat perekonnaseadust, mis sunnib täisealist raske vaimu- või liitpuudega last kodus hooldavaid vanemaid kohtule tõestama, et nad ei omasta lapse raha.
Minister ei välista puuetega laste vanemaid alandava seaduse muutmist
«Me just analüüsimegi perekonnaseaduse rakendamise aspekte ja ka mina näen seal mõnes osas küsitavusi,» rääkis justiitsminister Kristen Michal. «Üks asi, mille osas mul tekib küsimusi, ma ei ütle, et see läheb ümbervaatamisele, on piirangud laste vara kasutamiseks, et selleks peab olema kohtuluba.»
Ta tõi näitena aktsiate ostmise, et kas sel puhul on kohtuloa nõudmine põhjendatud. «Ma mõistan, et see tehti selle mõttega, et keegi laste vara ära ei varastaks, mida ka on olnud reaalselt elus olnud ja mitte ainult ühel korral,» sõnas Michal.
Ministri sõnul kuulub samasse ritta ka puuetega laste vanemaid puudutav säte. «Olen rääkinud seaduse koostajatega ja kuidagi pole olnud sellel seaduse mõte, et inimesed peaksid hakkama tšekke koguma,» kinnitas Michal ja lisas, et enamasti kohtud seda ka ei nõua. Minister toonitas, et selle seadusepügala mõte oli kaitsta hooldatavaid ja jälgida, et keegi nende vara ei kuritarvitaks.
«Kindlasti ei saa selle eesmärk olla inimestele tohutu halduskoormuse panemine, et nad peaksid olukorras, kus sellist kahtlus ja vajadust pole, koguma tšekke,» toonitas minister.
Michal lubas, et kui perekonnaseaduse järelanalüüsist tulevad välja probleemsed kohad, siis hakatakse ilmselt seadust ka muutma. Analüüs peaks valmima paari kuu jooksul, aga ilmselt ei jõua riigikogu seda sel istungjärgul vastu võtta.
Ministri sõnul on ta raske puudega laste vanemate teemal vestelnud ka erakonnakaaslasest Valdo Randperega, kes on avaldanud valmisolekut ja huvi vajadusel see seadusmuudatus ise varem ära teha.
Postimees tutvus ka justiitsministeeriumi poolt ametiasutustele saadetud ülevaatega, kus on välja toodud ministeeriumi hinnangul praktikas enim küsimusi ja probleeme tekitanud perekonnaseaduse sätted ning pakutud valikud edasiseks tegutsemiseks.
Omastehooldajaid puudutavat punkti seal sees ei ole. Analüüs on saadetud tutvumiseks mitmele ministeeriumile, kohtutele, maavalitsustele, kuid selle adressaatide seas ei ole ühtegi puuetega inimesi või nende omakseid esindavat organisatsiooni.