/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/12/18/284447t1h337e.jpg)
Endise siseministri ja politseijuhi Ain Seppiku hinnangul oli Aleksei Dresseni paljastamine vastase jaoks väga suur kaotus ning nüüd peavad nad pingsalt mõtlema, millal ta avastati ja kui pika aja jooksul võidi talle valeinfot sööta.
Seppik: Dressen on Venemaa jaoks väga oluline kaotus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Dressen tegutses Venemaa vastuluure FSB keskuse huvides, nagu meile kinnitas pressikonverentsil kapo juht Raivo Aeg, mis on teise poole jaoks väga oluline kaotus, sest meie suunas tegutsevad veel Pihkvas ja Peterburis asuvad luureorganisatsioonid,» rääkis Seppik ETV saates «Vabariigi kodanikud».
Saatejuht Aarne Rannamäe küsimusele, miks tuli Dresseni abikaasal salajast informatsiooni Venemaale toimetada käsitsis, vastas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kaarel Kaas, et üle interneti infot edastades jääb sellest alles jälg, füüsilise kandja peale talletatud info edastamisest jälge ei jää.
«Tundus alguses tõesti veider, et miks 21. sajandi alul on vaja kohvriga vedada informatsiooni Moskvasse, aga tegelikult on see väga loogiline,» nõustus ka endine luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross.
«Dresseni motiivi üle saab otsustada siis, kui me teame, millal ta värvati, Jüri Estam siin väitis, et ta «muneti siia sisse», jäeti juba omal ajal agendina maga, aga olemasoleva info põhjal ma päris ei usu seda, pigem ikka, et värvati hiljem,» rääkis Kross, kelle sõnul tehakse iga päev pingutusi, et kuskilt leida üks tagauks.
Küsimusele, miks ei vallandatud Dressenit kapost, kui tal oli karjääri vältel olnud probleeme rahaga ja joomahooga, vastas ajaloolane Ivo Juurvee, et kui sellistelt ametikohtadelt inimesi kergekäeliselt minema kihutada, siis kujutavad nad endast ka töötuna ohtu.
«Vene luureteenistuste rahastamist on sihikindlalt suurendatud alates aastaist 2001-2003, ka selle töö rahastamine, mis puudutab tööd kaasmaalastega, on hakanud suurenema, luureresidentuuride arv on saavutanud lääneriikides uuesti Külma sõja taseme, operatsioonide hulk ja efektiivsus on samuti uuesti Külma sõja tipptasemel,» selgitas Kaarel Kaas.