Kolme lõhe püük võib tuua kriminaalsüüdistuse

Kala röövpüügi ja loomade salaküttimise hinnatabel. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Kui tõsise rikkumise puhul korrutatakse keskkonnarikkumise kahju viiega, siis eriti tõsise rikkumise puhul on see summa kümnekordne.
 

171 silmu, mis Pärnumaa vanapapi jõest loata püüdis, teevad temast kriminaalkurjategija. Vaid tänu prokuröri armule võib mees pääseda ligi 6000 euro suurusest kahjunõudest.

See on üks drastiline näide ebaseadusliku kalastamise riskidest Eestis, kus juba viimased neli kuud on väärtegude ja kriminaalkuriteo vahelt jooksev piir imeõhuke.

Pärnumaa 71-aastase pensionäri väidetav kriminaalkuritegu – süüdimõistvat kohtuotsust veel pole – toimus eelmise aasta lõpus, kui mees silmupüügil selleks kasutatavate torbikutega jões keskkonnainspektoritele vahele jäi.

Sõltub arvust või kaalust

Et 7. oktoobrist oli muutunud kalakahjude arvutamise süsteem, tähendas see, et röövpüüdjast pensionäri torbikutest leitud 171 silmu puhul oli kahju kokku 1197 eurot. Kriminaalasjaks selleks iseenesest veel ei piisa, sest selleks pidanuks summa ületama kümne miinimumpalga ehk 2780 euro piiri.

Ent selle vahe täitis kuhjaga nüanss, et iga röövpüük kvalifitseerub automaatselt tõsiseks keskkonnarikkumiseks, misjärel korrutatakse tuvastatud keskkonnakahju kohe viiega. Seesugune karistuspõhimõte peaks ära hoidma edaspidised samalaadsed rikkumised ja peaks jätma rikkuja ilma võimalusest teenida tulu.

Pärnumaa mehe puhul kergitas see seadusepügal silmude keskkonnakahju automaatselt 5985 eurole. Rikkumist menetlenud keskkonnainspektsioon saatiski kriminaalasja materjalid koos vastava kahjunõudega Lääne ringkonnaprokuratuuri, kus juhtunut menetlev prokurör asjade sisule siiski veidi teisiti vaatas.

Prokurör leiab, et kuna mehe torbikutest kätte saadud 171 silmu lasti elusalt tagasi jõkke, st otsest keskkonnakahju ei sündinud, ei peaks pensionieas röövpüüdja 5985-eurost kahjutasu riigile maksma. Kriminaalvastutusest ta siiski ei pääse.

See siiani pooleliolev juhtum on üks värvikamaid, kuid uute keskkonnakahju määrade valguses on niisuguseid juhtumeid lähiaastatel tulemas ilmselt palju.
«Sisuliselt on nii, et loata püügilt tabatud harrastuskalur on seaduse kohaselt tõsine rikkuja ja tema tekitatud keskkonnakahju korrutatakse seetõttu viiega,» ütleb keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.

«Eriti tõsine rikkumine on kalapüük elektriga, mürkainete või lõhkelaengutega,» loetleb keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhtivinspektor Aare Pai.

Ta toob näite: elektripüügiga saadud kolm lõhekala toovad vahelejäämise korral kaasa kriminaaluurimise. «Seadus on lihtsalt selline,» lausub Pai.

Selline seadus kehtib meil pärast sügisesi täpsustusi seadustes, millega pandi paika keskkonnakahjude suurenemised ja kahjusumma arvutamise alused. Nüüd võib röövpüügiga tegeldes vägagi lihtsalt ületada olulise keskkonnakahju määra, mis inimese kriminaaluurimise alla viib.

Kriminaalasjaks piisab olulisest keskkonnakahjust ehk kümnest miinimumpalga määrast, mis praegu teeb kokku üle 2900 euro. Kahjusumma arvutamisel korrutatakse isendite arv või nende kaal vastavale kalaliigile kehtestatud hinnakirjaga. Juhuks kui püügikeelu rikkumine avastatakse dokumentatsiooni kontrollides tagantjärele, koostas keskkonnaministeerium hinnakirja ka kilopõhiselt.

Jahimeeste risk üliväike

Hinnakirja koostades lähtuti kalaliigi ohustatusest ja turuhinnast. Juhul kui tegemist on tõsise rikkumisega, nagu loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, -viis või püüdmise koht, korrutatakse kahjumäär viiega.

Nii sattus näiteks krimi­naal­uurimise alla Pärnus seitset võrguluba omanud kalur, kes tabati püügilt hoopis 27 nakkevõrguga. Mehe võrkudes olnud 75 kilo ahvenat ei ole just üleliia suur kogus. Ent korrutades selle väärtuse viiega, küündis summa 2812 euroni, mis tõigi toonase veidi väiksema miinimumpalga tõttu kaasa kriminaalasja.

Samamoodi astuvad Pärnus veebruari viimastel päevadel kriminaalkohtu ette kaks kalameest, kes püüdsid Pärnu lahel võrkudega alamõõdulist koha ja kelle niimoodi tekitatud keskkonnakahju ulatub 5700 euroni.
Karistusseadustik näeb seesuguse rikkumise eest ette eraldi rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisaks tuleb süüdlasel hüvitada tekitatud keskkonnakahju.

«Sanktsioonid võivad tunduda karmid, aga kuna kalapüügiga tegelejaid on väga palju, mis tähendab ka tõsist survet kalavarudele, on rangemad meetmed asjakohased,» lausub keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juht Ulla.

Kui kalamehel on isegi väikese koguse ebaseadusliku saagi puhul suur oht kriminaalkurjategijaks saada, siis jahimeestel on see risk imeväike – sedagi vaid tiine emakaru puhul.

Euroopas haruldusena võetava ja Eestis 2000 eurole hinnatud pruunkaru puhul tuleb sellisel juhul korrutada summa kolmega.

Hinnatabelis teisel kohal oleva ilvese ebaseadusliku jahi puhul jääb tõsisemat sorti rikkumise puhul kolmega korrutades kriminaalmenetluse alampiirist puudu paarkümmend eurot.

Oluline keskkonnakahju
Aastatel 2008–2011 tuvastati seitse olulise kahjuga kalapüügijuhtumit, millega seoses alustati kriminaalmenetlus. Olulise keskkonnakahjuga kalapüügirikkumiste põhjused (mõne juhtumi puhul võib olla korraga mitu rikkumist):
• Alamõõdulise kala püük või turustamine (4 juhtumit)
• Kala tõendamata päritolu (2 juhtumit)
• Riigile eraldatud püügivõimaluste ammendumine (2 juhtumit)
• Loata püük (2 juhtumit)
• Püünise lubatust väiksem silmasuurus
• Püük keeluajal
• Keelatud püügiviiside kasutamine
Allikas: keskkonna­inspektsioon