Päevatoimetaja:
Meinhard Pulk
Saada vihje

Leesi: õpetajaameti maine on nii madal, et nii enam edasi ei saa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Lauri Leesi
Lauri Leesi Foto: Siim Kumpas

«Kõige suurem probleem meie hariduses on õpetajate naeruväärne palk ja õpetajate ameti maine langus nii madalale, et nii enam edasi minna pole võimalik,» ütleb Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi intervjuus ajalehele Pealinn.

Leesi sõnul on ta seda rääkinud juba 20 aastat, kuid keegi pole teda kuulda võtnud.

«Nüüd see kõik kulmineerubki õpetajate streigiga, kuhu tuleb 13 000 õpetajat,» tõdeb Leesi. «Praegune haridusminister ütles mulle augustis, et mina olen ainus, kes vastuvoolu sõuab, kuid ma olen rahul, et minuga on ka 13 000 kainelt mõtlevat pedagoogi.»

Tunnustatud koolijuhi hinnangul sõltub raha jagamine ainult heast tahtest.

«Prioriteedid tuleb paika panna. Praegusel haridusministril oli ju läinud aastal hea võimalus hääletada, kas raha läheb sõdurpoistele või väiksematele. Valitsus otsustas ühiselt, et sel aastal aitame sõdurpoisse. Mina oleks olnud õnnelik, kui ta oleks olnud oma ministeeriumi ehk laste ja õpetajate poolt,» toonitab Leesi. «Kui teised riigid leiavad õpetajate jaoks raha, kuidas siis meie ei leia? Riik võtku laenu või võtku varudest. Mina ei ole kutsutud riigi rahaprobleeme lahendama, vaid lastele tarkust jagama.»

Leesi sõnul ei peaks Eesti õpetajate palga osas eeskuju võtma kõige viletsamatelt riikidelt, vaid eeskujuks tuleks võtta ikka parimad.

«Võtame sellise maa nagu Luksemburg, kus õpetaja amet on tasuvuselt hambaarsti ja advokaadi järel kolmas. Võtame Soome, kus õpetaja amet on au sees,» toob Leesi näiteks. «Loomulikult kannatab õppetöö kvaliteet õpetajate madala palgataseme tõttu. Ega ju broilerikasvatajal pole ka huvi oma töö vastu, kui talle palka ei maksta. Inimlaste kasvatajate puhul pole asjalood teisiti.»

Samuti on madal palk sundinud õpetajaid muid töid otsima.

«Kui keegi leiaks Eestis kooli ühe füüsikaõpetaja, on ta tubli inimene. Füüsikaõpetajaid ei toodetagi, ja kui toodetakse, siis nad ei lähe õpetajaks. Miski ei sunni kooli tulema ka prantsuse või inglise keele õpetajaid. Nad lähevad pigem välismaale tööle,» ütleb Leesi.

Leesi ei nõustu valitsuspoliitikute arvamusega, head palka tasuks maksa vaid headele õpetajatele.

«Kui õpetajate tase on madal, siis peab haridusminister kiiresti midagi ette võtma. See on haridusministeeriumi tegemata töö sellisel juhul. Ma arvan, et eesti õpetajad on kõik need 20 aastat väga tublit tööd teinud vaatamata nirule palgale ja julmale ekspluateerimisele,» lausub Leesi.

Valitsuse kava saavutada õpetajate palgatõusu osa koolide sulgemise hinnaga peab Leesi väga rumalaks ettepanekuks.

«See on justkui plaan, et osa õpetajaid giljotineerime, osa deporteerime ja siis ülejäänutele maksame palka. Meil on ju vabariigi ajal loomulikul teel kinni pandud üle saja kooli. Lapsi mõnes kohas ei ole ja inimesed on kolinud mujale. Veel rohkem koole kinni panna ei ole eriti patriootlik tegu,» räägib Leesi, kes ei mõista miks peab viie rikkama riigi hulka liikudes koole kinni panema? «Siis ei saa ju rääkida majanduslikust edasiminekust, vaid regressist. Milleks me siis oma riiki taastasime? Me taastasime oma riigi selleks, et oma rahva keelt ja kultuuri edasi arendada. Nüüd tuleb välja, et me jääme kogu aeg vaesemaks ja ei suuda seda põhieesmärki täita.»

Leesi hinnangul tagab palgatõus selle, et selge langus hariduses peatub.

«Hakkab tekkima ja kosuma õpetajate kaader ning paljud mõtlevad, et miks mitte õpetajaks minna. Praegu peab inimene peast segane olema, kui ta õpetajaks läheb,» tõdeb Leesi.

Tagasi üles