Kütusehind piirab politseipatrullide sõite

Politsei. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kallineva kütusehinna tõttu on Lääne prefektuur vähendanud masinate läbisõitu ligi kolmandiku võrra. Kuigi väljakutsed teenindamata ei jää, jälgitakse politseis kütuselimiidist kinnipidamist pingsalt.

Järjekordseid rekordeid saavutav kütuse hind mõjutab lisaks eraisikutele tugevasti ka politsei tegevust. Näiteks kui 2010. aastal kulus politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsevaldkonna maismaasõidukitel kütust 1 425 682 euro eest, siis 2011. aastal juba 1 540 216 euro eest.

Et näidata, mida kütusehinna tõus on kaasa toonud, võib tuua mõned näited prefektuuridest. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo läbisõitude limiit on viimaste aastatega kuuvõrdluses vähenenud ligi 33 000 kilomeetrit.

«Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo on järjestikusel kolmel aastal vähenenud läbisõite igal aastal ligi 10 protsenti, mis teeb kolme aasta perspektiivis 30 protsenti,» tõi PPA kommunikatsioonibüroo nõunik Helin Vaher välja.

Ta kinnitas, et kehtestatud limiitidest kinnipidamist järgitakse iganädalaselt. Näiteks piirkonna konstaablite kasutuses oleval autol on kuu 20 tööpäeva kohta igas tööpäevas võimalik arvestuslikult läbida 50 km. Sellega tuleb katta kogu vajadus: patrull, menetlus, politseioperatsioonid jne.

Vaher seletas, et prefektuurid lähtuvad põhimõtetest, et väljakutsed peavad olema teenindatud ja avalik kord tagatud.

«Kõik muu tegevus on väga rangelt läbi analüüsi planeeritud. Ükski väljakutse, mis vajab politsei operatiivset sekkumist, ei jää teenindamata,» kinnitas ta. «Küll aga tuleb väga selgelt täpsustada väljakutse tõesus ja iseloom ehk täpsustatakse, millise ressursiga tuleb sündmust kohapeale lahendama minna. Iga väljasõit on teatud hinnaga. Valesti hinnatud väljasõit kulutab järgmise väljakutse kilomeetreid.»

Vaher lisas, et piiratud ressursi tingimustes tuleb politseilisi tegevusi üha rohkem planeerida ning leida lahendusi, kuidas paremini ja otstarbekamalt turvalisust ühiskonnas tagada.

«Näiteks välijuhtidel on koostöös juhtimiskeskusega ja kannatanuga vesteldes õigus otsustada, kuidas kaugematest maakonna punktidest tulevaid olukordi lahendada – kas lahendus tuleb otsekohe või järgmisel tööpäeval,» rääkis ta.

Vaheri tõdes, et ressursi tõttu on kindlasti vähenenud klassikalises mõttes kogukonnapõhine politseitöö – politsei piiratud kohalolek kriitilises kohtades võib vähendada turvatunnet.

«Seetõttu on hajaasustusega piirkondades või ääremaadel suureks abiks abipolitseinikud, keda aina rohkem oma tegevustesse kaasame, et paremini turvalisust tagada,» rääkis ta. «See tähendab, et panustame sellel aastal uute abipolitseinike värbamisse, koolitusse ja varustuse soetamisesse.»

Selleks on politseile sellel aastal eraldatud ka täiendavad vahendid ning uus abipolitseinike seadus annab selleks ka tunduvalt laiemad võimalused.

«Teataval määral kompenseerivad kütusehinna tõusu uued autod, mis on energia ja kütusesäästlikumad,» rääkis Vaher. «Püüame seda tagada läbi hanketingimuste, milles esitatud nõuete näol pöörame lisaks keskkonna säästmisele erilist tähelepanu ka auto kütusekulu säästlikkusele kogu kasutusea jooksul.»

2011. aastal sai politsei hanke korras kätte 151 uut sõidukit, käesoleval aastal on kavas hankida veel 266 autot. Uute sõidukite puhul valiti ligi 95 protsendi ulatuses kütuseks diiselkütus, mis tegi kütusekulu ligi 30 protsenti väiksemaks.

«Et aga diiselmootoriga sõidukid on ligi 8-10 protsenti kallimad, siis oletame, et kogu kasutusaja kütusekulu ökonoomia on ligi 15 protsenti,» täpsustas Vaher. «Kõik sõltub muidugi ka sellest, kuidas kütusemüüjad diisli hinda mõjutavad.» Ka on politsei kütusehanked taganud neile mõnevõrra soodsamat kütust.

Vaher rõhutas, et turvalisust ei taga ainult korrakaitsepolitsei ning kütuse hind mõjutab ka teisi valdkondi. Samas andis PPA ühendatud asutuse loomine paremad võimalused, et piiratud ressursse ümber jagada.