/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2011/12/02/861444t1h4140.jpg)
Välisminister Urmas Paet kinnitas täna riigikogus esinedes, et Eesti ei kiirusta ACTA-le allakirjutamisega, vaid analüüsib, kas sellise leppe sõlmimine ei mõju autoriõigustele hoopis pidurina.
Paet: ACTA võib kujuneda hoopis piduriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti peamine küsimus ACTAga (võltsimisvastane kaubanduslepe) seoses on selles, et kui täna võltsimisvastase kaubanduslepinguga fikseeritakse mingi õiguslik seis, siis kas see ei saa tulevikus hoopis takistuseks autoriõiguste ja inimvabaduste temaatikale? Võib juhtuda, et ta betoneerib tänase olukorra ega lase areneda. Seetõttu me kindlasti ei kiirusta ACTAga kuhugi,» sõnas Paet.
Praegu on Euroopas lisaks Eestile veel vaid neli riiki, kes ei ole ACTA leppele alla kirjutanud. Samuti on kasvanud avalik vastuseis leppele nendes riikides, kes on küll allkirja andnud, kuid pole lepet veel ratifitseerinud.
«Iga rahvusvahelise leppe tulevik sõltub sellest, kas leppe initsiaatorriikide hulgas on piisavalt tahet,» sõnas Paet. «Tuleb vaadata, milline selle leppe saatus üldse saab olema - kuidas teised riigid käituvad. Eesti praegu kuhugi ei kiirusta, vaid koostame koos huvirühmadega ühist seletuskirja.»
Välisminister põhjendas, et saladuseloor leppe algdokumentide ümber tuleneb diplomaatilistest tavadest, mille kohaselt läbirääkimisprotokolle ei avalikustata.
«Rahvusvaheliste lepete kõnelustel pakuvad riigid välja erinevaid ettepanekuid ja need, mis leppes kohta ei leia, võetakse tagasi. Neid ettepanekuid hea tava järgi hiljem avalikkusele laiali ei laotata, et üht või teist riiki mitte panna ebamugavasse olukorda. On tavasid, mis on vanemad kui meie,» selgitas Paet.