Kohalikud filmiloojad peavad ekspordiagentuuri raha mahaviskamiseks

Filmiprodutsent Artur Talvik on seda meelt, et enne, kui Eestit filmimaana reklaamima hakatakse, peaks riik oma filmidega tuntuks saama ja looma korraliku kõrgtehnoloogilise võttepaviljoni. Foto: Liis Treimann

Kultuuriministeerium süstis läinud nädalal 32 000 eurot Eesti Filmi Ekspordiagentuuri, mis hakkab promoma Eestit kui filmitootmise sihtmaad. Mitmed siinsed filmiloojad peavad ideed aga tühjaks rahakuluks, sest Eestis pole midagi, mis välismaiseid filmitegijaid meelitaks.

Eesti Filmi Ekspordiagentuuri looja, MTÜ Eesti Digikeskus juht Martin Aadamsoo ütles, et vastloodud agentuuri eesmärk on müüa riiki audiovisuaalse sisu tootjana. «Eesmärgi täitmisel tuuakse siia välismaa filmivõtteid, aga ka reklaami- ja teletootmist. Sellega suureneks Eesti filmitegijate professionaalsus, loodaks töökohti ja tekiks põhjus investeerida tehnikasse,» kirjeldas ta.

Plaani taga on soov tuua Eestisse rohkem raha. Keskmise Euroopa mängufilmi eelarve on 3-5 miljonit eurot, millest umbes veerand jääb palkade, majutuse ja transpordi näol võttekoha riiki.

Läinud nädalal ministeeriumilt saadud raha kasutatakse Eesti filmituru kaardistamiseks ja agentuuri reklaamvisuaalide loomiseks, et minna maikuus Prantsusmaale Cannes’i filmifestivalile riiki reklaamima. Aadamsoo sõnul on Eesti tugevusteks odavus, ilusad võttepaigad ja head IT-lahendused.

Teleprodutsent ja filmimees Kristian Taska, kelle firma ka ise agentuuri toetab, pidas investeeringut üldiselt heaks ideeks. «Samas tuleb mõista, et seni, kuni riik ei kehtesta filmi loomisele spetsiaalseid maksutagastussüsteeme, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on meil väga raske konkureerida ning agentuuri promo piirdub vaid jutu ja voldikutega,» nentis ta.

Märksa kriitilisem oli filmiprodutsent Artur Talvik. «Ütleme nii, et ma olen selles suhtes skeptiline. Meil puudub stuudio, päikselised ilmad ja meil on kahe täisgrupi jagu professionaalseid tegijaid. Kes tahab siia külma ja vihmasesse riiki filmima tulla?».

Eesti filmivaldkonnas tegutseb ligi 60 ettevõtet umbes 350 inimesega, viimase viie aasta jooksul on linastunud vaid 4-9 mängufilmi aastas. Talviku hinnangul tuleks enne reklaamima asumist anda raha hoopis uute filmide tegemiseks ja kõrgtehnoloogilise võttepaviljoni ehituseks.

Sama meelt oli ka filmirežissöör Jaak Kilmi, kelle väitel on Eesti seis oluliselt kehvem kui näiteks Leedus või Rumeenias, kus Hollywoodi filme on toodetud üle kümne aasta. Nende riikide kõrval on raske ka odavama hinnaga konkureerida.

«Ilmselt võib Eestit praegu ainult romantikaga reklaamida. Meil tuleks teha suur paviljon korraliku valguse ja hotellikompleksiga, aga see nõuab suurt raha ja läbimõeldud tegevuskava. Ka seadusandlus peab maksusoodustuste näol seda toetama, partisantegevusega palju ei püüa,» nentis Kilmi.