Ilvest teeb murelikuks Euroopa hädade ajamine meiesuguste kaela

President Toomas Hendrik Ilves Postimehe ajakirjaniku Mikk Salu ja vastutava peatoimetaja Anvar Samosti palge ees. Foto: Liis Treimann

President Toomas Hendrik Ilves avaldas intervjuus Postimehele muret Euroopa tähtsuse vähenemise üle maailmas, nentides, et Euroopa ei suuda teha asju, mida peaks tegema, ning veel rohkem valmistab talle muret, et Euroopa hädad aetakse Eesti-suguste riikide kaela.

Vastates ajakirjanik Mikk Salu küsimusele, millise tundega vaatab Ilves Euroopa majandusliku, poliitilise, rahandusliku ja diplomaatilise tähtsuse vähenemist, nentis Ilves esmalt, et Eestil pole Euroopa Liidule alternatiivi. Euroopa tähtsuse vähenemist peab president pigem suhteliseks, eelkõige sellepärast, et tõusevad teised, näiteks Hiina ja Brasiilia.

Eeskätt teeb Euroopas toimuv Ilvest murelikuks. «Euroopa ei suuda teha asju, mida peaks tegema. Ja eriti murelik olen sellepärast, et seda kõike aetakse meiesuguste kaela, nagu näiteks Euroopa Ülemkogu endine õigusnõunik Jean-Claude Piris, kes kirjutas novembris: «Kõiges on süüdi Euroopa Liidu laienemine.»»

Ilvese sõnul kasvatasid mugavad vana Euroopa riigid 50 aastat oma jõukust kasvuhoonetingimustes, kus USA pani 2-3 protsenti enda SKTst Euroopasse, kaitses Euroopat, nii et Lääne-Euroopa ei pidanud muretsema. «Siis tulid äkki idast mingid murjanid, kellele on kogu aeg jutustatud, et vabadus on hea, aga kui nad järsku saavadki vabaks ja demokraatlikuks, siis hakkab jutt laiskadest lätlastest, torulukkseppadest Poolast, Balti kurjategijatest, kes sadade kaupa saabuvad igal õhtul Helsingi sadamasse,» kirjeldas Ilves vanas Euroopas levinud arusaamu.

«Kasvuhoonetingimused ei eksisteeri enam. Kogu süsteem, millega on hoobeldud, see sotsiaalne turumajandus, mis tähendab meeletult suuri sotsiaalkulutusi, see lihtsalt ei tööta. See pole lihtsalt kestlik. Suur osa Euroopast on elanud illusioonis, et nad ongi nii jõukad nagu nad on laenanud.»

Samas on Ilves veendunud, et kindlasti pole see Euroopa heaoluühiskonna lõpp, tuues positiivseks näiteks Saksamaa, kellel läheb hästi tänu sellele, et muudeti tööturg paindlikumaks ja tehti ära pensionireform. Analoogsed asjad seisavad Ilvese kinnitusel ees paljudes Euroopa riikides. «Küsimus on selles, kas julgetakse seda teha, sest nagu ütles üks Lõuna-Euroopa poliitik, et teate, teie seal Põhjamaades, teie võite seal oma kasinuse-usinuse poliitikat ajada, aga MEIE (Ilves tõstab häält) demokraatia ei pea vastu sellisele majanduspoliitikale.»

Ka Eestile soovitab Ilves ainult julgeid otsuseid, tuues Kreeka hädade põhjuseks selle, et keegi ei julgenud neid otsuseid teha. «Mõnes mõttes võiks öelda, et Timo Soini ei ole populist, populistlikud on need, kes on laenanud selleks, et senist sotsiaalsüsteemi elus hoida.»

Sotsiaalsüsteemi arvestades on Ilvese sõnul meil vähemalt numbrid okei ning küsimus on selles, mis on õige suhe. «Ja laiem küsimus on siiski selles, kas on mõtet pidada ülal Eesti Vabariiki või oleme raamatupidaja kombel külmalt ratsionaalsed. Omariiklus on kulukas. Kui tahame oma riiki pidada, siis on mõned kulutused, mis lähevad meile midagi maksma,» ütles president.

Ilves tõi näiteks Helsingi, mis koos eeslinnadega on sama suur kui Eesti riik. Helsingil ei ole oma sõjaväge, meil on. Helsingi ei pea oma saatkondi, meie peame. «Aga tõsi, küsimus on suhtes, minagi küsin, kas meil peab ikka olema nii palju saatkondi ja just nendes kohtades.

Turumajanduse loogika järgi pole kõik omariiklusega seotud asjad ratsionaalsed. Sama asi käib ka meie regionaalpoliitika kohta. Kui aga oleme jõudnud järeldusele, et oma riik on oluline, siis peame midagi tegema, et mitte nõustuda Jüri Mõisa nägemusega «Rahvuspark Eesti ja kuldne ring Tallinna ümber».»