/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/02/08/947092t1h66a4.jpg)
Justiitsminister Kristen Michal tõdes, et kui vanglast eemale hoidmine pole tõepoolest karistatav, tuleb seadust selles osas muuta.
Michal: vanglast hoidumine peab olema karistatav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui prokuratuur hindab, et karistusseadustiku paragrahvi 329 ei laiene neile, kes karistuse kandmisele ei ilmu, siis tulebki kaaluda seaduse täiendamist,» ütles Michal Postimehele.
«Karistusest kõrvalehoidmine ei tohi kindlasti olla äratasuv tegevus. Olen seisukohal, et kui Eesti riik ja õiguskaitseorganid peavad kellegi teadliku pahatahtlikkuse tõttu maksumaksja ressurssi sellele kulutama, siis võiks see väljenduda ka karistuse lisandumises,» sõnas ta.
Eile Tallinna Vanglasse oma viie kuu pikkust vanglakaristust kandma minema pidanud Anna-Maria Galojan sinna ei ilmunud, selle asemel on ta avalikult teatanud, et on hoopis Inglismaal. Vanglast hoidumine tema karistust aga ei pikenda ega too talle ka muud karistust.
«Konkreetses juhtumis ei tea me veel põhjusi, miks inimene ei ole vanglasse jõudnud, ehkki ajakirjandusest jääb mulje, et see on teadlik ja aktiivne tegevus karistusest kõrvalehoidmiseks. Aga see on mulje, mitte teadmine,» lausus minister.
«Praktikute sõnul lõppevad siiski üldiselt sellised juhtumid väga suure tõenäosusega vanglas ja üks mis kindel - Galojani jaoks leidub Harku vanglas koht ka kevadel või suvel, kui ta varem tagasi ei peaks tulema. Karistus tuleb tal ära kanda igal juhul,» ütles Michal.
Keskkriminaalpolitsei hinnangul võib Galojani Suurbritanniast väljasaatmise protsess kesta vaidlustamise korral üle aasta.