Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/03/819312t1hd62b.jpg)
Justiitsminister Kristen Michali sõnul ei saa üheski õigusriigis täiesti välistada seda, et kohtueelses menetluses on vahi alla võetud inimene, kes hiljem kohtus õigeks mõistetakse.
«Rahvusvaheline õigusalane koostöö Euroopa Liidu riikide vahel põhineb vastastikusel usaldusel ja vastastikusel tunnustamisel ja ka Euroopa vahistamismääruse aluspõhimõte on ühe EL liikmesriigi usaldus teise liikmesriigi õigussüsteemi vastu,» rääkis Michal, vahendas ERR Uudised.
« Arvestades seda, et kuritegevus on üha enam piirideülene ning et Schengeni ruumis regulaarset piirikontrolli ei ole ja inimesed liiguvad vabalt, oleks võitlus kuritegevusega ilma sellise vahendita, nagu Euroopa vahistamismäärus, oluliselt raskendatud,» selgitas justiitsminister.
Michali sõnul on Euroopa vahistamismäärus sisuliselt ühe ELi liikmesriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks rahvusvaheliselt tagaotsitava isiku vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse edasiseks läbiviimiseks või karistuse kandmiseks.
Michal tunnistas, et Euroopa vahistamismäärusega seonduvaid küsimusi kerkib aeg-ajalt ikka esile, justiitsministrite hulgas arutati viimati näiteks sellega seonduvaid erimeelsusi Leedu ja Austria vahel.