Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Sotside manifest ründab parempoolsust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Peeter Langovits/Postimees

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on saanud lõpusirgele manifestiga, mis üritab meeldida nii edukatele kui nõrkadele, kuid kritiseerib siiski vaid parempoolset lähenemist.

«Eesti vajab kestmiseks ja arenemiseks sotsiaaldemokraatlikku juhtimist. Me oleme valmis võtma vastutuse ja hoidma Eestit sotsiaaldemokraatlikul kursil,» teatab partei manifestis.

«Seda on vaja mitte sellepärast, et sotsiaaldemokraadid vajavad võimu, vaid sellepärast, et Eesti riigi ja ühiskonna juhtimine vajab senisest enam sotsiaaldemokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi.»

Sotsid leiavad, et «ainult sotsiaaldemokraatia saab tuua Eesti riigi ja ühiskonna välja lihtsakoelise ja dogmaatilise parempoolsuse tupikteelt».

Samuti väidavad nad, et suudavad kõige paremini parandada Eesti konkurentsivõimet - solidaarsusele rajatud arengumudeli abil.

Võlgu ei võta

Teisal avaldavad sotsid toetust konservatiivsele rahanduspoliitikale. «Me ei kata tänaseid vajadusi tulevaste põlvkondade arvel, vaid investeerime ühiskonna kestlikkusse ja inimvara arendamisse viisil, mis vähendab tulevasi kulusid ja maksimeerib tulevasi tulusid,» seisab manifestis.

Samas märgivad nad, et nende valikud ei hakka võimul olles lähtuma ideoloogilistest dogmadest.

Sotsid kutsuvad üles kindlustama, et Eesti inimestel on võimalik kõikjal Eestis väärikalt ja turvaliselt elada ning et igaühel on sõltumata rahakoti paksusest ligipääs arstiabile ja muudele avalikele teenustele.

Sotsid väidavad, et nende eesmärk on tõhusalt ja oma kodanike heaks toimiv riik. «Eesti peab olema tugev ja tõhus, mitte nõrk ja minimalistlik.»

Vähemuste kaitsel

Nad seavad eesmärgiks ühiskonna, kus püütakse «mõista teistsuguse emakeele, päritolu, kultuuritausta, usutunnistuse, nahavärvi ja poliitiliste veendumustega, aga ka teistsuguse elustiili, vaimuannete ja võimetega inimesi».

Eesti ühiskonnakorraldus peab rajanema nende nägemuses hoolimisel ja solidaarsusel. «Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et valdavat osa inimestest motiveerib elus lisaks isikliku heaolu kasvatamisele ka kaasinimeste toimetulek ja ühiskonna üldine heaolu.»

Nii nõrgad kui edukad

Rahva kestmine ja arenemine on nende hinnangul võimalik vaid siis, kui edukamaid ei kista tagasi, ent nõrgemaid ei jäeta maha, kui keskus investeerib ka ääremaale, kui tugevamad aitavad nõrgemaid ja jõukamad toetavad neid, kellel ei ole elus sama hästi läinud.

«Oma riigil on hind, mille tasumises me kõik peame osalema, kuid seda koormust jagades peame arvestama igaühe võimet ja võimalusi oma panust anda ja oma koormat kanda.»

Sotside nägemuses on riigi eesmärk kõigi oma kodanike jõukuse ja turvatunde tagamine jätkusuutlikul viisil.

«Riigi poliitika, sealhulgas maksupoliitika, peab olema üles ehitatud viisil, mis ei pärsi ettevõtlikkust ja loovust, ent mis tagab piisava ressursi, et luua eeldusi tulevaste põlvede jõukuseks ja turvalisuseks.»

Sarnaselt leiavad nad, et on oluline arendada välja iga Eesti inimese võimed ja anded.

Lõpetamata manifest

Hetkel pole manifest veel lõplikult valmis, vaid on piirkondades kooskõlastamisel, kuid ometi nii kaugel, et selle projekt saadeti nädala eest mitmetele arvamusliidritele tutvumiseks laiali. 10. veebruaril kutsutakse arvamusliidrid kokku, et manifesti ja Eesti ühiskonna arengute üle arutleda.

Dokument peaks heakskiidu saama erakonna 19. veebruari üldkogul.


SOTSIAALDEMOKRAATLIK MANIFEST 2012

Eesti Vabariigi põhiseadus paneb meie riigi kodanikele ja juhtidele kohustuse tagada eesti rahva, kultuuri ja keele kestmine üle aegade. See põhimõte seab poliitika ja riigijuhtide otsuste keskmesse inimese ja kohustab meid sarnaselt välispoliitikale ka sisepoliitilistes otsustustes asetama demokraatia, pluralismi ja inimestevahelise solidaarsuse kõrgemale igaühe üksikhuvidest ja ärilisest edust. Eesti peab olema koht, kus Eesti inimestel on hea elada, kus nad saavad turvaliselt ennast arendada ja oma lapsi kasvatada. See on sotsiaaldemokraatlik kreedo.

Mis on Eesti sotsiaaldemokraatide põhimõtted?

Inimeste riik

Eesti riik ei ole inimeste üle, vaid inimeste oma. Eesti riiki luues oleme me rahvana otsustanud oma jõud ühendada, et kestma jääda, kasvada ja areneda.

Oma riik on optimaalne ja mõistlik vahend, kindlustamaks seda, et Eesti inimestel on võimalik kõikjal Eestis väärikalt ja turvaliselt elada, et igale Eesti inimesele sõltumata tema emakeelest, elukohast ja varanduslikust seisundist on tagatud juurdepääs haridusele, arstiabile, hoolitsusele vanaduspäevil ja teistele avalikele teenustele ja hüvedele. Sellisena ei tohi riik olla halvem peremees ega kehvem omanik ja teenusepakkuja kui era- või mittetulundussektor.

Sotsiaaldemokraatlike väärtuste alusel toimiv riik on inimeste riik. Siin antakse igale inimesele võimalus leida ja arendada oma loomupäraseid eeldusi. Inimeste riik on oma rahva kodu, kus igaüht julgustatakse olema edukas ja edasipüüdlik, kuid ka neil, kes ei ole kõige võimekamad ja edukamad, on kindel ja turvaline elada. Riik ei ole äriühing, vaid kogu rahva ühine omand, kus iga kodanik on võrdsel määral omanik.

Meie eesmärk on tõhusalt ja oma kodanike heaks toimiv riik. Omanikena on meie ülesandeks mitte oma riigi nõrgestamine, vaid selle riigi – meie ühise vara – väärtuse järjepidev kasvatamine ja tema suutlikkuse arendamine. Eesti peab olema tugev ja tõhus, mitte nõrk ja minimalistlik.

Vaba ja salliv ühiskond

Sotsiaaldemokraatia eesmärgiks on ühiskond, mille kõik liikmed, kõik huvirühmad ja kogukonnad peavad üksteisest lugu ja püüavad mõista teistsuguse emakeele, päritolu, kultuuritausta, usutunnistuse, nahavärvi ja poliitiliste veendumustega, aga ka teistsuguse elustiili, vaimuannete ja võimetega inimesi. Vaba ja salliv ühiskond kaasab oma juhtimisse ja arendamisse kõigi oma inimeste anded ja võimed ning motiveerib igaüht olema aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Selline ühiskond on arenemisvõimelisem, edukam ja elamisväärsem.
Eesti võime reageerida tänapäeva väljakutsetele ja langetada üha keerulisemaks muutuvas keskkonnas tarku otsuseid eeldab vaba ühiskondlikku mõttevahetust ning ideede ja arvamuste paljusust. See on võimalik vaid riigis, kus ühiskonnaelu küsimuste üle on oodatud arutlema ja nende otsustamisse on kaasatud kogu kodanikuühiskond, mitte ainult poliitilised erakonnad. Üksnes kaasav riigivalitsemine võimaldab leida loovaid lahendusi ja vabaneda harjumuspärastest mõttekrampidest ning vältida erinevate ühiskonnagruppide võõrandumist oma riigist.

Tark rahvas

Eesti vaba mõtet ei tohi pärssida ideoloogilised dogmad ja tõe monopoliseerimine võimu kätte. Tark saab olla vaid see rahvas, mille iga liige võib otsida lahendusi ja avaldada vabalt arvamust mistahes riigi- ja ühiskonnaelu küsimuse kohta, kartmata naeruvääristamist ja suukorvistamist. Tark saab olla vaid see ühiskond, kus inimeste edenemise karjääriredelil määravad tema võimed ja motivatsioon, mitte parteiline kuuluvus ja võimutruudus.

Eesti suurim väärtus on meie inimvara. Meie suutlikkus rahvana kestma jääda ja riigina areneda sõltub meie oskusest arendada maksimaalselt välja iga Eesti inimese võimed ja anded. Meie ühine kohustus on tagada, et ühegi Eesti noore juurdepääsu haridusele, kaasa arvatud huviharidusele, ei piiraks tema elukoht ega vanemate varanduslik seisund. Seda saab tagada üksnes riigi vastutustundlik sotsiaal- ja hariduspoliitika. Kindlaim viis ehitada Eestile turvalist tulevikku on investeerida Eesti inimeste haridusvõimaluste parandamisse igal haridustasandil.

Sotsiaalne õiglus

Eesti ühiskonnakorraldus peab rajanema hoolimisel ja solidaarsusel. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et valdavat osa inimestest motiveerib elus lisaks isikliku heaolu kasvatamisele ka kaasinimeste toimetulek ja ühiskonna üldine heaolu.

Rahva kestmine ja arenemine on võimalik vaid siis, kui edukamaid ei kista tagasi, ent nõrgemaid ei jäeta maha, kui keskus investeerib ka ääremaale, kui tugevamad aitavad nõrgemaid ja jõukamad toetavad neid, kellel ei ole elus sama hästi läinud. Oma riigil on hind, mille tasumises me kõik peame osalema, kuid seda koormust jagades peame arvestama igaühe võimet ja võimalusi oma panust anda ja oma koormat kanda.

Õiglane riik pakub oma kodanikele abi hättasattumise korral ja kaitset kõigi ohtude, sealhulgas ka võimu omavoli eest. Õiglane riik tagab, et võrdset tööd väärtustatakse võrdselt. Riik peab olema aus ja läbipaistev, igaüks peab saama aru, et tema panus rakendatakse üldise heaolu suurendamiseks ja turvalise ning õiglase ühiskonna loomiseks.

Ühiskondlik jõukus

Meie eesmärgiks on jõukas rahvas, kelle jõukus on rajatud tarkusele, töökusele, edasipüüdlikkusele ja loovusele. Eesti riigi ja ühiskonna areng eeldab meilt võimet edeneda globaalses väärtusahelas ja hakata tegema targemat ning kõrgema lisandväärtusega tööd. Heale haridusele rajanev tark töö lubab kasutada kõigi inimeste andeid ja võimeid tulevase jõukuse ja riigi pikaajalise konkurentsivõime loomiseks.

Riik ei saa ega tohi oma poliitikates lähtuda kinnisideest, et turg reguleerib kõike ja et majanduskasv muutub iseenesest toimivaks sotsiaal-, regionaal- ja hariduspoliitikaks. Jätkusuutlik jõukus eeldab, et riik võtab vastutuse ühiskondlike protsesside suunamise, kriiside ennetamise ja leevendamise eest. Riigi poliitika peab suunama inimesi ja ettevõtteid vastutustundlikule ja ressursse säästvale majandamisele ja ennetama ning tasandama majandustsüklitest põhjustatud ühiskondlikke vapustusi.

Riik peab defineerima oma eesmärgid, sõnastama oma vajadused ja olema valmis kaasama nende eesmärkide teostamiseks vajalikke ressursse. Riigi ülim eesmärk ei ole ei kõrged ega madalad maksud. Riigi toimimise mõte ei ole tingimuste loomine üksikute kiireks rikastumiseks ega ka võimalikult suur jõukuse ümberjagamine. Riigi eesmärk on kõigi oma kodanike jõukuse ja turvatunde tagamine jätkusuutlikul viisil. Riigi poliitika, sealhulgas maksupoliitika, peab olema üles ehitatud viisil, mis ei pärsi ettevõtlikkust ja loovust, ent mis tagab piisava ressursi, et luua eeldusi tulevaste põlvede jõukuseks ja turvalisuseks.

Miks vajab Eesti sotsiaaldemokraatlikku valitsust?

Eesti vajab kestmiseks ja arenemiseks sotsiaaldemokraatlikku juhtimist. Me oleme valmis võtma vastutuse ja hoidma Eestit sotsiaaldemokraatlikul kursil. Seda on vaja mitte sellepärast, et sotsiaaldemokraadid vajavad võimu, vaid sellepärast, et Eesti riigi ja ühiskonna juhtimine vajab senisest enam sotsiaaldemokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi.
- Ainult sotsiaaldemokraatia pakub ühiskonna arengu pikaajalist visiooni ning vaatab rahva, riigi ja kultuuri kestmisele pikemalt kui ühe majandustsükli piires,
- Ainult sotsiaaldemokraatia saab tuua Eesti riigi ja ühiskonna välja lihtsakoelise ja dogmaatilise parempoolsuse tupikteelt,
- Sotsiaaldemokraatlik ühiskonnamudel pakub Eesti riigile ja rahvale parimat võimalust kestma jääda,
- Solidaarsusele rajatud arengumudel on ainus võimalus vältida „kaotatud põlvkonna“ teket, arendada inimvara, parandada riigi konkurentsivõimet ja sooritada hüpe üleilmses väärtusahelas,
- Sotsiaaldemokraatlik mudel pakub Eesti inimestele parimat võimalust ennast teostada ning tagada oma laste ja perede toimetulek.

Mis on sotsiaaldemokraatliku valitsuse tegevuspõhimõtted?

Sotsiaaldemokraadid lähtuvad Eesti riigi juhtimisel inimeste ootustest ja vajadustest ning sotsiaaldemokraatlikest väärtustest.
- Viime ellu reformid, mis toovad pikaajalises vaates tulu ja loovad ühiskondlikku jõukust,
- Me ei kata tänaseid vajadusi tulevaste põlvkondade arvel, vaid investeerime ühiskonna kestlikkusse ja inimvara arendamisse viisil, mis vähendab tulevasi kulusid ja maksimeerib tulevasi tulusid,
- Riik võtab vastutuse ühiskonna turvalisuse ning sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna stabiilsuse ja kestlikkuse eest,
- Riik suunab olulisi ühiskondlikke protsesse läbi ühiskonnas ühiselt sõnastatud eesmärkide ja valdkondlike poliitikate,
- Kõik olulised arutelud ja otsused sünnivad riigi, kodanike ja kodanikuühenduste koostöös,
- Riik räägib kõigi oma kodanikega ja arvestab oma inimeste õigustatud ootustega,
- Poliitilised valikud ei lähtu ideoloogilistest dogmadest vaid ühiskonna reaalsetest vajadustest.

Tagasi üles