/nginx/o/2012/02/02/937656t1h1888.jpg)
Valitsus andis Eesti kodakondsuse tunnustatud rahvaluuleteadlasele, Peterburi Religiooni ja Filosoofia Instituudi professorile Isidor Levinile.
Valitsus andis Isidor Levinile eriliste teenete eest kodakondsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodakondsuse andmise aluseks said erakordsed teened Eesti kultuuri säilitamisel ja edendamisel. Levin on tegutsenud rahvusvaheliselt tunnustatud folkloristina ning aidanud kaasa Tartu Ülikooli rahvaluuleprofessori Walter Andersoni teadusliku metoodika ülemaailmsele levikule.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo sõnul on Isidor Levinil praegu Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, millest tal tuleb Eesti kodakondsuse saamisel loobuda.
Eesti kodakondsust taotles Levin esimest korda 1940. aastal, kuid siis nurjas selle saamise alanud okupatsioon. 2007. aastal jõudis teine Isidor Levini avaldus kodakondsuse saamiseks rahvastikuministri bürooni, kuid toona jäi otsus tegemata. Tänase otsusega avaldab valitsus Isidor Levinile siirast tänu tema panuse eest Eesti kultuuri säilitamisel ja edendamisel.
Levin on olnud suur eestluse toetaja ning võimaldanud mitmel Eesti kultuuritegelasel okupatsiooni tingimustes jätkata oma teaduslikku tööd. Selle sajandi alguses kinkis Levin Tartu Ülikoolile oma hindamatu väärtusega isikliku raamatukogu.
Lätis sündinud Levini side Eestiga sai alguse 1937. aastal, kui ta asus õppima Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas juuditeadust ning hiljem Eesti ja võrdlevat rahvaluulet, Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941. aastal. Pärast Teist maailmasõda õppis Levin 1946-1947 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Lisaks Tartu Ülikoolile lõpetas Levin Leningradi ülikooli folkloristina ning kaitses doktorikraadi NSVL teaduste akadeemia orientalistika instituudis Moskvas.
President Lennart Meri andis Isidor Levinile 2001. aastal «Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks» Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Vastavalt kodakondsuse seadusele võib eriliste teenete eest anda Eesti kodakondsuse mitte rohkem kui kümnele isikule aastas. 2012. aastal ei ole antud Eesti kodakondsust eriliste teenete eest ühelegi isikule. Vastavalt kodakondsuse seadusele loetakse erilisteks teeneteks saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal.