/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2011/11/09/827050t1h0b01.jpg)
Eesti vabaduse eest tegutsenute tunnustamise otsus võib sündida riigikogus 24. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeval.
Võimuliit valmistub vastupanuvõitlejaid tunnustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuskoalitsioon jätkab vaikselt ettevalmistusi. Vastav lubadus on koalitsioonileppesse kirja pandud ja nii IRLis kui Reformierakonnas ollakse seisukohal, et asi tuleb lõpule viia. Samas on see erakordselt tundlik teema.
Välisminister Urmas Paet ütlebki otse: «Pole ju mingi saladus, et ka praegu eksisteerivad jõud, kes soovivad – ka valede ja pahatahtlikkuse abil – tembeldada Eestit vastikuks väikeseks natsiriigiks.» Mullu detsembris ilmus näiteks Delfis uudis «Saksa vormis» sõdinud meeste tunnistamisest vabadusvõitlejateks, mis pahandas paljusid nii Eestis kui välismaal.
Tegelikult ei tule avalduses juttu mingitest vormidest, mundritest ja pooltest. See polnud juhus, et eelmisel nädalal holokausti ohvrite mälestusgalerii avamisel rääkis peaminister Andrus Ansip: «Eesti valitsusel ei ole mingisugust kavatsust hinnata kellegi teeneid Eesti Vabariigi ees või jagada vabadusvõitlejate tiitleid, lähtudes mundritest, mida keegi on kandnud.»
Sama kinnitab ka IRLi värske esimees Urmas Reinsalu. Kavandatava avalduse sõnastus pole küll veel detailides paigas, kuid ilmselt pole tekstis isegi terminit vabadusvõitleja. Võib-olla kasutatakse sõna vastupanuvõitleja, võibolla Eesti vabaduse eest tegutsejad, võib-olla räägitakse isikutest, kes tegutsesid okupatsioonide ajal Eesti vabariigi taastamise nimel.
Jutuks ei tule ka, kes mis poolel tegutses, Eesti riigi vaatenurgast olid need ühed okupatsioonid kõik. Välisminister Paet raamibki teema laiemalt: «Me räägime kõikidest inimestest, kes on võidelnud demokraatliku Eesti taastamise eest. See hõlmab ka rahumeelsete vahenditega vastuhakkajaid, poliitvange, kõiki.»
Samalaadne riigikogu deklaratsioon oli töös ka 2006. aastal. Algatajaks olid opositsioonis olnud Isamaaliit ja Res Publica, valitsuses olev Reformierakond toetas, kuid tollane valitsuspartner Keskerakond pani asjale veto. Siis kaitseministriks olnud Jürgen Ligi rääkis tollal, et vabadusvõitlejate määratlemisel on tähtis, et võideldi vabaduse eest, okupatsiooni vastu ja ei oldud kurjategija.
«Sellisel deklaratsioonil pole õiguslikke tagajärgi,» ütles Ligi. «Lihtsalt kui inimene vastab neile eelnõus toodud tunnustele, saab ta öelda, et on vabadusvõitleja.» Nüüd, kuus aastat hiljem töös olev tekst tuleb sõnastuselt aga veelgi pehmem.
Kommentaar
Urmas Reinsalu
IRLi esimees
Koalitsioonileppe kohaselt peab see olema riigikogu avaldus, mis tunnustab isikuid, kes osutasid vastupanu Eestit okupeerinud režiimidele. Eesmärk on öelda üheselt, et Eesti Vabariigi taastamise nimel võitlemine oli õige samm.
Selline tunnustus on eriti kohane olukorras, kus riigikogu ühe erakonna ametisse asuv aseesimees on seadnud küsimärgi alla Eesti riikliku järjepidevuse. Sotside tulevase aseesimehe [Stanislav Tšerepanovi] avaldus, et Eesti okupeerimine on vaid usuküsimus, on Eesti uuemas poliitikas pretsedenditu ja näitab, et riigikogu peab selgelt ütlema, et Eesti riigi de facto taastamise eest seismine oli õige.
Kinnitan veel kord, et riigikogul ei ole plaanis hinnata kellegi teeneid Eesti Vabariigi ees või jagada vabadusvõitleja tiitleid, lähtudes mundrist, mida keegi on kandnud. Meenutan ühtlasi, et totalitaarsete režiimide kuriteod on aegumatud, neile pole mingit õigustust ja Eesti on need riigikogu otsusega üheselt hukka mõistnud.