/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/01/30/934264t1hcc97.jpg)
Tõravere observatooriumi astronoom Tõnu Viik ütles, et läinud nädalal Maast lähedalt möödunud asteroid poleks suutnud planeedile kahju tekitada, kuid maailma astronoomidele tuli taevakivi möödumine üllatusena.
Teadlane: eelmise nädala asteroid oli erakordne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud kolmapäeval lendas 11-meetrise läbimõõduga asteroid 2012 BX34 Maast mööda 59 000 kilomeetri kauguselt ehk viis korda lähemalt, kui on Maa ja Kuu vaheline kaugus. Kuigi 8,9 kilomeetrit sekundis liikunud taevakivi Maale ei kukkunud, on see üks napimaid asteroidide möödumisi, mida astronoomid kunagi registreerinud.
«Küsimus on loomulikult tõsine. Suurte asteroidide liikumistee on meil kindlalt teada, me oskame neid leida ja nende trajektoori igas ajahetkes välja rehkendada. Aga aeg-ajalt ilmub tõesti neid väikeseid, mis lähevad võrdlemisi lähedalt mööda ja mis on seadmete jaoks nähtamatud,» sõnas Viik.
Astronoomi sõnul on Maa atmosfäär asteroidide vastu üldiselt hea kaitse. «Võime öelda, et 5-10 meetrise läbimõõduga asteroid ei tekita Maa peal midagi tõsist. Suurem osa on aga väga ohtlikud.» Maale kukkumine on paratamatu juhul, kui asteroid liigub Maaga laupkokkupõrke kursil või satub planeedist 200 kilomeetri kaugusele.
Asteroidide ja meteooride hindamisel kasutatakse kümneastmelist Torino skaalat, mille esimene aste tähistab atmosfääris ohutult ära põlevat taevakeha ja viimane potentsiaalse globaalkatastroofi tekitajat.
Viik meenutas, et siiani on kõige rohkem hirmu tekitanud 200-meetrise läbimõõduga asteroid Apophis, mida veel mõni aasta tagasi arvati põrkuvat Maaga 2029. aastal. Õnneks avastati vanad vaatlused, mille abil sai asteroidi orbiiti pikema aja jooksul jälgida.
«Selgus, et Apophis läheb Maast ikkagi mööda, aga kaunis napilt – ta võib isegi mõned ekvaatori kohal tiirlevad satelliidid minema lüüa,» sõnas Viik. Kui asteroid 2029. aastal Maast ohutult möödub, on ta seitse aastat hiljem taas Maa kursil ja planeedi päästmiseks võib vaja minna sekkumist.
Viigi sõnul on asteroidi ohtuks tegemiseks kaalutud vesinikupommi kasutamist, kuid asterodi iseäraliku kuju ja väliste õnaruste tõttu ei pruugi see oodatud tulemust anda. Samuti säiliks oht, et plahvatuse järel tabavad Maad radioaktiivsed kivikillud.
«Kõige kindlam variant on saata asteroidi orbiidile kaaslane, mis hakkab seda tasakesi oma raskusjõuga nügima ja suunab selle trajektoori ümber,» leidis Viik.