/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/12/19/882700t1h501d.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ütles täna parlamendi ees esinedes, et kõrgharidusreformi puhul on üritatud leida kuldne kesktee erinevate osapoolte vahel.
Klaas: kõrgharidusreform ei ole lahustuv kohv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlane Deniss Boroditš ütles riigikogus ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel, et tema ettekujutuse kohaselt on seaduse eesmärk teenida konkreetset ühiskonnarühma.
«Kui vaadata seda seaduseelnõu, siis ma saan aru oma peas, et selle sihtrühm on tudengid ehk see seadus peab tegema elu paremaks just tudengitel. Paraku nagu me näeme, on just tudengid need, kes ei ole antud seadusega rahul, nii nagu me näeme seal meeleavaldusel,» viitas ta täna riigikogu ees kell 13 alanud sadade osalejatega meeleavaldusele.
Boroditš leidis, et kui eelnõu sihtrühm on tudengid, kes aga ei ole selle seadusega rahul, siis äkki ei peaks kiirustama selle seaduse vastuvõtmisega. «Vastupidi, võtma aja maha ja arutama seda, sest see ongi meie eesmärk riigikogus – teenindada ühiskonda ja teenindada konkreetselt rahvas.»
Reformierakondlane Urmas Klaas ei olnud Boroditšiga nõus.
«Sellel seadusel ei ole ühte või kahte sihtrühma, see ei ole lahustuv kohv, mida müüakse ühele või teisele sihtrühmale, see on seadus, mida parlament teeb tervele Eesti ühiskonnale, ja huvirühmi, kes on oma ettepanekud esitanud ja kelle ettepanekuid on kaalutud, on siin rohkem kui üks,» rääkis Klaas.
«Nii et nii komisjoni ülesanne kui ka täiskogu ülesanne on kaaluda siit välja see mõistlik ühisosa, mida Eesti ühiskond vajab tervikuna,» leidis ta.