Timberg: tulest saab inimesi päästa vaid linnas

Kalev Timberg Foto: Peeter Langovits

Tulest on võimalik inimesi päästa vaid linnas ja seda üksnes juhul, kui tuli ei saa algust magamistoast, rääkis päästeameti peadirektor Kalev Timberg.

Kui üle-eelmisel aastal hukkus tules 69 inimest, siis mullu 73. Timbergi sõnul olid tulesurmadega õnnetused 40-l juhtumil linnas ja 33-l hajaasustuses.

«Linna statistikas on ka kümme hukkunut Haapsalus, mis kohe lööb võrdluse eelmise aasta statistikaga segamini,» viitas Timberg läinud aasta traagilisele õnnetusele Haapsalu lastekodus. «Kui võrrelda Soomega, siis meie hukkunute arv ei peaks olema aastas rohkem kui 20-25 inimest.»

Keskmine tules hukkunu oli mullu 40-60-aastane mees, kes hukkus nädalavahetuse õhtul või öösel, ning tuli sai alguse sigaretist. Suitsuandur puudus 68 protsendil hukkunutest.

Suitsuandur, mis teavitab põlengust juba varakult, on vajalik, kuna tule edenedes ei pruugi enam suurt midagi teha suuta. Timberg seletas, et kui põlengukutse hetkel on hajaasustuste piirkonnas täistulekahju, siis see tähendab, et igal juhul on toimunud juba suur kahju.

«90 protsendil juhtudel, kui jõuab kohale päästekomando, on inimesed juba hukkunud,» tõdes ta. «Inimesi saadakse päästa tavaliselt tulest linnas korterist ja neil juhtudel, kui tuli ei hakka peale mitte magamistoast, vaid köögist või teistest kohtadest.» Magamistoas on ohuks, et magama jäänud inimene ei pruugi vingu sees ärgata ja tuli saab kiiremini saatuslikuks.

Timberg loetles rea tegevusi, milleks inimene peaks ise valmis olema.

«Inimene peab teadma ohuteadlikku käitumist, peab omama suitsuandurit, et õigel ajal põlevast hoonest välja tulla, sest vaevalt päästemehed jõuavad selleks ajaks sinna, kui teid on vaja tulest päästa,» rääkis Timbeg. «Peab oskama kustutada, sest kustutamine on kõige lihtsam momendil, kui tuli tekib ja peab oskama aidata teisi.»

Tulesurmade arv on võrreldes 2007. aastaga tunduvalt vähenenud. Tol ajal hukkus tulekahjus aastas 132 inimest.

Rääkides päästekomandode sulgemisest ja ümberkorraldusest, ütles Timberg, et me peame arvestama riigi majanduslike võimalustega.

«Selge on see, et me ei saa panustada komandode arvu suurendamisse, vaid peame hakkama saama selle komandode arvuga, mida oleme võimelised hoidma üleval,» lausus Timberg. Selleks, et Eestis jõuaks päästjad igale poole kümne minutiga peaks Timbergi sõnul olema 115 komandot ja see maksaks miljoneid eurosid. Praegu on Eestis 81 komandot.

«Nende säilitamine koos elupäästevõimekusega maksaks kuskil ligi 7 miljonit eurot,» lisas ta.

Kui täna on 1-15-minutilise elupäästva teenusega kaetud 84 protsenti elanikkonnast, siis ümberkorralduste tulemusena peaks see tõusma 93 protsendini.

«Päästekomandode sulgemine ei mõjuta oluliselt hukkunute arvu,» sõnas Timberg. «Nad peavad olema paigutatud õigesti.»