«Teeme ära!» rämps rõhub pankrotihaldureid

Pole teada, kas Raadi lennuväljale kuhjatud prügihunnik on ka kosmosest nähtav, lennukilt paistis see aga mullu oktoobris suure larakana. Foto: Margus Ansu

2008. aastal alanud prügikoristus­kampaanias «Teeme ära!» osaleb tänavu juba miljoneid inimesi enam kui 70 riigist. Paraku on kampaania maine kannatanud selle sünnimaal, kus kaks esimesest korrast jäänud prügikuhja muutusid pühaks ja puutumatuks pankrotivaraks.

Väheusutav, et need hunnikud uueks koristuskampaaniaks kaovad. «Teeme ära!» algataja Rainer Nõlvak ei tee saladust, et kogu see jant kahjustab uue prügikoristuskampaania mainet Eestis. See prügi on praegu pankrotivara ning isegi selline pankrotivara on püha ja puutumatu.

Viimsi vallas asuv hunnik asub erafirma Haab maal ja peaks kuuluma firma Utileek pankrotipessa. Tartu külje all Raadil vedelev hunnik kuulub aga firmale Reprohver, mille endine nimi on Utileek Lõuna.

Inimesed vedasid 2008. aastal prügi kohalikesse kogumispunktidesse ja sealt viisid prügifirmad kogu kraami omakorda suurematesse kesksetesse hunnikutesse. Just sellega tegelesid ka osa keskkonnaministeeriumi hangetest võitnud Utileek ja Utileek Lõuna. Siis hakkasid firmad riigilt raha juurde tahtma, aga seda nad ei saanud. Lõppkokkuvõttes läksid mõlemad ettevõtted pankrotti.

Utileek Lõuna pankrotihalduri Indrek Lepsoo hinnangul võis firmal lepingu järgi lisaraha nõudmiseks isegi õigus olla ja temagi vaidleb praegu keskkonnaministeeriumiga edasi.

Utileegi ajutiseks pankrotihalduriks määratud vandeadvokaat Urmas Ustav tegi selgeks, et kogu selle rämpsuga tegelemine ei kata võlausaldajate nõudeid ja kohus otsustas lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Firma tõenäoliselt likvideeritakse, ehkki endine juhatuse liige ja osanik Märt Hohensee on selle vaidlustanud.

Lepsoo on järjekindlam ja tema otsib veel viimaseid võimalusi Raadi prügikuhila osalisekski müümiseks. Prügi on tõesti võimalik müüa, paraku on Raadi rämps praeguseks nii kaua ligunenud, et kõlblikku kraami on õige vähe alles jäänud.

«Lao andmetele tuginedes on seda üle 13 000 tonni,» lausus ta. «Juhatuse liikme antud võlgnikuvande kohaselt on need jäätmed väärt umbes 340 000 eurot, kui ma õigesti mäletan.»
Igal juhul kutsub ta lähiajal kokku võlausaldajad ja küsib neilt, kas lõpetada pankrot raugemise tõttu. «Ütleme nii, et see pankrotimenetlus on olnud väga hariv,» lausus Lepsoo.

Kui pankrotihaldurid lõpuks oma Utileegid likvideerivad, saavad kogu portsu omanikuks prügihunnikualuse maa omanikud – Viimsis on selleks AS Haab, Tartumaal aga Tartu vald. Edasi sõltub juba omal ajal Utileekidega lepinguid sõlminud keskkonnaministeeriumi heatahtlikkusest, kas ta läheb maaomanikele prügi koristamisel rahaliselt appi mitte.

Eile ei saanud Postimees keskkonnaministeeriumist ühtki konkreetset vastust, kas maaomanikke aidatakse. Selle asemel rääkis pressiesindaja, et kõigepealt oodatakse ära pankrotimenetluste ja ka kohtuvaidluste lõpp ning siis vaadatakse edasi.

Utileekide osanik Hohensee väitis, et riik on jätnud oma kohustused täitmata. Muu hulgas ütles ta, et 60 protsendi jäätmete eest peaks vastutama hoopis tootjad, mitte jäätmekäitleja.

«Näiteks pakendid, vanad rehvid ja muu säärane,» lisas ta. «Ettevõtjat ei saa kohustada neid jäätmeid likvideerima. Meie ei pidanud käitlema ega vastu võtma ka ohtlikke jäätmeid.»

Selle kohta, kui suur osa on neis kahes hunnikus «Teeme ära!» käigus koristatud prügil, on samuti erinevad hinnangud.

Kampaania enda meeskond väidab, et see on vaid kümnendik. Tartu hunnikuga tegelev  Lepsoo arvab, et see on umbes 20 protsenti, ja Viimsi valla hunniku aluse maa omaniku Haab ASi juhatuse liige Lembit Kivisikk pakub, et kindlasti üle poole.

Näiteks Tartu vald oli Raadi maa Utileegile juba varem välja rentinud, aga andis seoses «Teeme ära!» kampaaniaga maad tasuta kasutamiseks juurde. Haabilt rentis firma nelja hektarit.

«Teeme ära!» kampaania algataja Nõlvaku sõnul ei ole Eestis paraku keegi kaitstud selle eest, kui prügifirma läheb pankrotti. Utileekide lisaraha nõudmine keskkonnaministeeriumilt oli tema hinnangul lollimängimine.

«Kui sa võtad raha vastu, siis järelikult tehtud kaup sobib sulle – Utileegid võtsid riigilt raha vastu,» lausus Nõlvak. «Nende üks väiteid oli, et kogutud prügi polnud selline, nagu nemad lootsid – aga nad käisid meiega pilootprojekti raames kaasas ja nägid oma silmaga, mis sealt tulema hakkab.»

Siiski hea üritus

«Teeme ära!» korraldajad on 2008. aasta kampaaniast üht-teist ka õppinud. «Seekordse kampaania ajal aitab iga omavalitsus ise jäätmekäitlusega tegelda – nemad tagavad konteineri kohaletoomise ja äraviimise,» selgitas Rainer Nõlvak.

Lollikindel tagatis Utileegi-laadsete juhtumite vastu oleks Nõlvaku sõnul see, kui prügi äravedaja tegevus oleks igasuguste üllatuste puhuks kindlustatud.

Need kaks hunnikut on siiski pisku võrreldes kasuga, mida «Teeme ära!» esimene kampaania endaga tõi. Esiteks inimesed nägid, mis seal metsa alla vedeleb, ja osalesid ise selle kõige koristamisel.

«RMK andmetel koristavad nad nüüd metsast 75 protsenti vähem prügi kui enne «Teeme ära!» talguid,» rääkis Nõlvak.

Teiseks muidugi idee levik üle maailma – näiteks Lätis on koristustalgud kujunemas rahvapeoks, kuhu oodatakse tänavu 250 000 osalejat. (PM)