:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2010/12/16/485102t1h9782.jpg)
Päevast, mil Venemaa kuulutab Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, peaks Kross ebameeldivuste vältimiseks hoiduma välisriikidesse reisimisest.
Tagaotsitava staatus muudab välisreisid Krossi jaoks ohtlikeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Venemaa on ametlikult liitunud Euroopa väljaandmise konventsiooniga, on sisuliselt igal Euroopa riigil õiguslik kohustus tagaotsitavaks kuulutatud Kross kinnipidamisel Venemaale õigusemõistmiseks välja anda. Erandjuhuks on siin ainult Venemaalt põgenenud ja mõnes välisriigis poliitilist varjupaika taotlenud isikud.
Sama väljaandmise põhimõte kehtib sisuliselt väljaspool Euroopat – kohe kui Venemaa paneb Krossi nime Interpoli rahvusvaheliste tagaotsitavate punasesse nimekirja, on Interpoli 190 liikmesriigil kohustus Kross võimaluse tekkimisel kinni pidada ja õigusabipalve korras hiljem Venemaale üle anda.
Arvestades Krossi kriminaalasja tausta, on Eestil võimalus diplomaatiliste kanalite kaudu tema väljaandmise otsuseid kaudselt mõjutada, kuid sisulises mõttes on taoliste olukordade lahendused poliitilisest olukorrast lähtuvalt etteaimamatud.
Ainsana saab pere- ja ametiasjus siiani palju reisinud Kross end turvaliselt tunda kodumaal. Eesti on sõlminud Venemaaga kahepoolse õigusabi lepingu, mille kohaselt kumbki riik ei anna oma kodanikke teisele riigile välja. Selle kohaselt üritavad mõlemad riigid nende kodanikele süüks pandavate kuritegude asjus mõista õigust oma seaduste järgi.
Sarnaseid lepinguid on Venemaa sõlminud teistegi riikidega, kuid Eesti kodanik Eerik-Niiles Krossile ei paku need Venemaale väljaandmise eest sisulist kaitset.