Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Koolitaja: litsentsiga rehvitöökojad muudaks liikluse turvalisemaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rehvid.
Rehvid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Rehvivahetusseadmete müügi ja rehvivahetajate koolitamisega tegeleva ettevõtte Balti Rehviseadmete ASi koolitaja Aivo Rannamägi toetab Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme mõtet, et liiklejate turvalisuse huvides võiksid rehvide paigaldajad oma oskusi tõendada litsentsiga.

«Kui sa rehvitööd ei oska, siis on väga suur oht, et kahjustad rehvi või velge ja selle tulemusena võib rehv lihtsalt mingi aja jooksul puruneda,» seletas Rannamägi, miks oleks rehvipaigaldajatele litsents ja sellele eelnev koolitus vajalik. «Meie tahaksime, et kogu see tegevus oleks litsentsi alusel. Piisaks isegi sellest, kui töökoda omaks mingisugust litsentsi ja koolitust ja vastutaks edaspidi oma töötajate kvalifikatsiooni eest.»

Rannamägi seletas, et praegu selline kohustus täiesti puudub ja rehve võivad vahetada kõik, kes tahavad.

«Teine asi on see, et kui rehve veljele pannakse või ära võetakse ja kui kasutatakse valesid materjale, siis võib see rehvile haiget teha ehk pöial kummitüki välja lõigata või siis lõigata pöid nii katki, et nöörid on kah katki ja karkass saab vigastada,» seletas Rannamägi. «Inimesed, kes seda tööd teevad, ei pruugi üldse teada, millest rehv koosneb ja millised on ohud, kui näiteks panna kliendi autole sellise rehvi alla, millel on pöid katki. Teooria on puudu.»

Tema hinnangul peaks töömees oskama kliendile autorehvide kohta teavet jagada, kuid seda nii mõneski töökojas ei osata. «Ega klient ju ei tea, milline rehv peab välja nägema,» sõnas ta.

Rannamägi rääkis, et on näinud, kuidas on rehve täiesti valesti maha võetud. Seda on tehtud näiteks õhku välja laskmata, mis võib pöia puruks rebida.

«Näiteks rehvinööri kasutavad paljud remonditöökojad, teadmata, et seda tohib tegelikult kasutada ainult ajutiselt,» rääkis Rannamägi. «Sest ta on sellisest materjalist, mis kuivab ära ja hakkab mingi aja pärast läbi laskma. Kõige suurem oht on selles, et kui ta teel peaks ära kuivama, kui ta järsku välja lendab, siis on õnnetus kohe tulemas.»

Rannamägi ei osanud tuua näiteid konkreetsetest õnnetustest, mille on põhjustanud valesti paigaldatud rehv, sest meil ei ole sellist kontrolli. Ka hiljutiste veokiõnnetuste puhul pole Rannamägi sõnul teada, miks rehv purunes – kas sellepärast, et millestki sõideti üle või oli rehv valesti paigaldatud. See, et kasutati taastatud rehve, pole Rannamägi sõnul probleem, sest taastamisel kehtivad kindlad normid.

«Lahendus on see, et igal töökojal on olemas vastav litsents selle töö tegemiseks. Tal on olemas teadmised rehvi kohta ja teadmised, milliseid vahendeid kasutada,» rääkis Rannamägi.

Ta lisas, et praegu teevad vastavaid koolitusi seadmete maaletoojad ja rehvimüüjad. Rannamägi hinnangul võiks tulevikus konkreetse koolituskava alusel litsentsi väljastama Rehviliit. Mehe sõnul on suuremad ettevõtted, kellega ta on suhelnud, selle mõttega päri.

Rannamägi rääkis, et need, kel on korralikud seadmed, küsivad ka reeglina rohkem raha. «Ilmselt peavad nad oma kohustuseks ka teada neist asjadest rohkem kui nurgatagused kohad, mis vaatavad, kust kõige odavamalt saab,» sõnas ta. «Aga milline on siis kvaliteet?»

Rannamägi tunnistas, et koos litsentsiga tõuseks ilmselt ka rehvivahetuse hind. «Odavamatel pakkujatel läheb raskemaks, kuna nad peavad omama kvalifitseeritud tööjõudu,» sõnas ta. «Samas läheb sellega liiklemine natukene turvalisemaks.»

Tagasi üles