Politsei sisekontrolli juht osales altkäemaksuskeemis

Meelis Taniel 2000. aastal Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Politsei- ja piirivalveameti sisekontrolliteenistuse juht Meelis Taniel ja tema hea tuttav, aastaid kaitsepolitseis sama tööga tegelenud Indrek Põder on altkäemaksuskandaali peategelased.

Loo keskmes on kaitsepolitsei juhtivametnik Põder, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises oma ametipositsiooni ja ametialaselt juurdepääsetavate andmete ebaseadusliku ärakasutamise eest. Põdra kuritegeliku tegevuse eesmärk oli kapo teatel mõjutada politsei- ja piirivalveameti ametnike otsuseid süüteo- ja järelevalvemenetlustes.

Toimunu tõttu viibib Põder praegu kinnipidamisasutuses. Tema väidetav kuriteokaaslane, politsei- ja piirivalveameti sisekontrollitalituse juht Meelis Taniel peeti kinni vaid esmasteks uurimistoiminguteks. Peale neid esitas Taniel täna hommikul avalduse ametist lahkumiseks. Teda kahtlustatakse kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises.

Mõlemad mehed lävisid töö tõttu tihedalt ka tavaelus. Vanglasüsteemis karjääri alustanud Taniel liikus sealt edasi politseisse, kus tal on õnnestunud töötada mitmetel olulistel ametikohtadel. Muuhulgas oli ta vahepeal Eesti politsei atašee Moskvas. Viimased aastad juhtis ta politseis sisekontrolli tööd. Lisaks kahtlustatakse mitut isikut altkäemaksu andmises.

Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aegi hinnangul näitab sellele väga kahetsusväärsele, kuid kaitsepolitsei ajaloos erakordsele juhtumile jälile jõudmine, et kapo sisemine järelevalvesüsteem on tõhus ja usaldusväärne. «Ainult selle teadmisega saame töötada edasi ühtse meeskonnana Eesti riigi julgeoleku nimel. Kui meie seas peaks leiduma neid, kes on valmis meile olulisi väärtusi müüma, siis on eeskätt kaitsepolitsei enda huvi kohelda neid seaduse täie rangusega,» sõnas peadirektor Aeg.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul on käimasolev menetlus väga tõsine ja kahetsusväärne. «Kõik inimesed, kõik riigiametnikud, kes seaduse vastu eksivad, väärivad üleüldist hukkamõistu meie kõigi poolt,» ütles Raivo Küüt.

Niisuguste juhtumite päevavalgeletulek ja avastamine näitavad Küüdi sõnul õiguskaitseorganite enese tugevust. Küüt lisab, et me kõik ootame, et kogu juhtunu asjaolud saavad selgeks ning iga ametnik, kelle seadusevastased teod saavad tõendatud, saab karmi karistuse.

Riigiprokuratuur alustas kaitsepolitseiameti informatsiooni põhjal kriminaalasja menetlust ning tulenevalt menetlusega seotud erisustest andis selle menetlemiseks kaitsepolitseiametile.