/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/12/17/485591t1h90d3.jpg)
Sotsioloog Juhan Kivirähk väljendab kõhklusi Kaarel Tarandi idee suhtes hakata erakondi rahastama rohkem liikmemaksudest, teisalt ei ole ta ühemõtteliselt kriitiline parteide juurde «demokraatia arendamise sihtasutuste» loomise suhtes.
Kivirähk: neelakem praegune parteide rahastamine alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ettepanekuid paremateks ja õiglasemateks rahastamisskeemideks ma teha ei oska - pole selle peale mõelnud ega tunne ise piisavalt hästi parteilise bürokraatia köögipoolt,» rääkis Kivirähk. «Kuid büroo viie töötajaga tundub riigi poliitika vajadusi ja väljakutseid arvestades ilmselgelt liiga vähe.»
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liige Kaarel Tarand käis nimelt täna Postimehes välja idee, et riigieelarvest võiks tagada igale erakonnale nii viie töötajaga kontori ning ülejäänud raha saaks parteid sarnaselt sellele, kuidas toetatakse euroliidu projekte – 20-30 protsenti omafinantseeringut tuleb liikmemaksudest, ülejäänud summa kannab erakonna arvele riik.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur Kivirähk oli skeptiline ka selle suhtes, et liikmemaksude maksmine ja riigilt saadav toetus peaks olema omavahel seotud.
«Erakonnad mängivad meie ühiskonnas liiga suurt rolli selleks, et panna nende rahastamist sõltuvaks projektitoetustest ja kaasrahastamisvõimest,» leidis ta.
Kivirähk soovitas alternatiivina parandada lihtsalt meie praegust erakondade riigieelarvest toetamise korda, kus partei toetus sõltub vaid riigikogus saadud kohtade arvust.
«Ma arvan, et ühiskond võiks erakondade rahastamise praeguses mahus siiski n-ö «alla neelata», kuid maksumaksja eraldatavate rahade kasutamisele tuleb seada kindlamad reeglid.»
Tema sõnul peaks erakonnad panustama rohkem poliitikate väljatöötamisse ühiskonna parema tundmaõppimise ja teiste riikide kogemuse analüüsimise kaudu, mitte vaid poliitilisest tahtest lähtudes.
Lisaks soovitas ta kaaluda, kas poleks õigem rahastada praegusest rohkem neid erakondi, mis riigikokku ei pääsenud.
«Muidugi võiks mõelda ka sellele, et riigipoolse toetuse saajate ring oleks laiem, näiteks et selle andmisel arvestataks ka kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi.»
Erakond pole tavaline MTÜ
Rääkides Tarandi ideest muuta erakondade rahastamine rohkem võrreldavaks tavaliste MTÜdega, ütles ta, et erakonnad on oma praeguse ebapopulaarsuse igati «ausalt välja teeninud», kuid ei maksa unustada, milleks meile erakondi üldse vaja on.
«Ehkki erakond on samuti lihtsalt üks kodanikeühendus, on ta pisut erilist laadi kodanikeühendus,» rääkis Kivirähk.
«Näiteks kui ametiühingud, erinevad erialaliidud, ettevõtjate organisatsioonid, patsientide, koduomanike, koerakasvatajate jne esindusorganisatsioonid esindavad oma liikmete huve ning organisatsiooni tegevuseks makstav liikmemaks kulutatakse seega liikmemaksu maksjate huvides, siis erakonnad peaksid esindama mingist maailmavaatest lähtudes kogu ühiskonna huve.»
Ta meenutas, et üldiselt ootab avalikkus, et erakonna liige oma poliitilisest tegevusest konkreetset isiklikku kasu ei saa.
«Muidugi on ka mitmeid teisi avalikes huvides tegutsevaid vabakondi, kuid ma ei usu, et ka need oma liikmeid väga suurte liikmemaksudega koormaks. Pigem püütakse leida aktiivseid inimesi, kes oleks valmis üldiseks hüvanguks oma aega panustama.»
Kivirähki sõnul täidavad erakonnad ühiskonnas sedavõrd olulist rolli, et me ei peaks eeldama, et nad ennast suures osas liikmemaksudest ülal peaksid.
«Kui tekitada selline reegel, et erakond, mis kogub rohkem liikmemaksu, saab ka riigilt rohkem toetust, võiks ju luua mõne miljonäride erakonna, kus kehtiks hirm-suur liikmemaks ja selle tulemusel haarataks endale ka suurem osa riigi toetusest,» tõi ta näite.
«Seetõttu pean vajalikuks mõistliku suurusega (ehk siis pigem väikest) liikmemaksu, mis ei takistaks ühelgi aktiivsel ja teotahtelisel inimesel poliitikas kaasa löömast.»
Jõukamaid erakonna liikmeid ei takista Kivirähki sõnul miski soovi korral annetuste teel rohkem panustamast.
«Olen igati nõus justiitsminister Michaliga, kes ütles, et kodanikuühiskonna huvi peaks olema haarata võimalikult palju inimesi aktiivsesse töösse, mitte luua kõrgeid rahalisi barjääre.»
DASAsid on vaja, lisaraha mitte
Kivirähk tõi välja, et just sel samal põhjusel ei ole ta ühemõtteliselt kriitiline erakondade juurde «demokraatia arendamise sihtasutuste» (DASAde) küsimuses.
«Ma leian, et taoliseid erakonna ja maailmavaate arendamiseks mõeldud struktuure oleks kindlasti vaja. Ja loomulikult peab nende tegevust, erinevalt muudest mittetulundusühingutest ja sihtasutustest, reguleerima seadus - seda eeskätt ühiskonna huvides, et erakonnad oma sihtasutuste tegevust vääralt ei kasutaks,» märkis Kivirähk.
«Küll aga ei saa praegusel majanduslikult kitsal ajal olla nõus nende sedavõrd helde rahastamisega - ehkki selge on see, et ka DASAd ei saa eksisteerida ega peaks eksisteerima vaid liikmemaksude toel.»
Kivirähk teatas, et toetab vabaühenduste liidu EMSLi algatatud pöördumise ettepanekut, et DASAde loomiseks tuleks kasutada praegu eksisteerivat erakondade rahastamist, suunates vahendite kasutamist reklaamilt mõttetöö suunas.
«Mul oleks olnud hea meel näha, kui riigikogu menetlusse laekunud paketis oleks sisaldunud ka ettepanek erakondade valimisreklaami kulutustele teatud ülempiiri seadmiseks.»