/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2009/04/09/161327t1he0c1.jpg)
Riigikogulase ja Reformierakonna liikme Lauri Luige hinnangul tuleks uute haridusreformidega natuke oodata ja anda tehtud reformidele aega, et näha, kuidas muudatused mõjuvad.
Lauri Luik: me ei anna haridusvaldkonnale aega end sisse seada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme hariduses kuidagi suured reformijad ja ei anna valdkonnale aega end sisse seada: saime PSG purki ja hakkasime tegelema kõrgharidusreformiga ning nüüd jõuab minuni uus info gümnaasiumi kohta,» selgitas Luik. «Mina annaks natuke aega, sest näiteks kolme õppesuuna nõue hakkab alles kehtima. Kas täna on vaja astuda uut sammu, ootamata eelmise sammu tulemusi - see on ehk ennatlik.»
Luik lisas, et ta pole gümnaasiumivõrgu riigi kätte võtmise projekti näinud, kuid on sellest kuulnud ja tegi seetõttu Jaak Aaviksoole ametliku arupärimise.
Luik meenutas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PSG) tehes võeti vastu suund, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei tohiks olla sunduslik ning kui kohalik omavalitsus (KOV) soovib, siis võib seda teha.
Välja käidi ka mõte, et igas maakonnas võiks olla üks riigigümnaasium.
«See ei pruugi olla halb idee, kuid me ei poolda, et oleks kohustuslik,» ütles Luik taas. «Oluline on, et keskselt ei surutaks, vaid kaasatakse omavalitsused ja tehakse koostööd.»
Luik lisas, et tänaste riigigümnaasiumite puhul ei saa alati öelda, et riik on olnud parim peremees ja ka KOVid on olnud head koolide pidajad.
Kutsehariduse osas avaldas Luik heameelt.
«On oluline, et see areneks ja olen rõõmus, et suutsime muuta selliseks nagu ta on täna,» selgitas ta. «Vanasti oli kutseharidus nagu sõimusõna, kuid täna on näiteks Haapsalu kutsekooli sisseastujaid rohkem kui pakutavaid kohti ja populariseerimine on tõusuteel.»
Tema hinnangul peaks suunamine kutsekooli toimuma erasektori ja akadeemilise poole koostöös, kus ettevõtjad ütleks, et mida neil on vaja.
Lisaks tuleks populariseerida kutsenõustamist, et õppur teeks oma valikud.
«Mida vahetum on kontakt turuga, seda parem, sest töökohti luuakse just seal,» ütles Luik.