/nginx/o/2011/10/24/806024t1hffbb.jpg)
Täna peaminister Andrus Ansipiga kohtunud Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Sven Rondik rääkis Postimehele, et Ansip õpetajate streigiplaanist vaimustuses küll ei olnud, kuid nentis, et ega seda keelata ei saa.
Ansip: streik on õpetajate õigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rääkisime peaministrile, et enamik õpetajaid peavad vajalikuks palgaküsimuste lahendamiseks korraldada streik. Ta võttis selle teadmiseks, aga ega tal muud ei polegi teha,» rääkis Rondik.
«Ta ütles, et see on õpetajate õigus ja kui on soov meelt avaldada, ega siis ei saa ju kedagi keelata. Vaimustust ta streigi osas küll ei avaldanud,» märkis Rondik ja lisas, et kui õpetajad peavad vajalikuks streiki pidada, siis tehakse see ära ka.
Lisaks streigist räägiti Ansipiga ka õpetajate palgaküsimustest üldiselt ning ka õpetajate töökoormuse vähendamisest.
Rondiku sõnul ei eitanud peaminister õpetajate palgatõusu vajadust, küll aga nägi ta palga tõstmiseks vajaliku raha leidmise allikatena praegu eraldatud summade otstarbekamat kasutamist ja teiseks koolide reorganiseerimist.
«Mõlemad variandid on lahendamisele kasuks ja võimalikud, aga need ei lahenda küsimust homme ja ülehomme, vaid ikka tulevikus. Meie tahame lahendust aga õige pea, mitte kuskil kauges tulevikus,» ütles Rondik.
Rondiku sõnul oli Ansip põhimõtteliselt nõus ka haridustöötajate ettepanekuga vähendada õpetajate töökoormust 18-le tunnile nädalas. Sellekohane ettepanek on edastatud ka haridus- ja teadusministeeriumile, kuid vastust ei ole veel saadud. «Nii või teisiti, peaministri toetus selleks on olemas ja see on hea asi.»
Ministeerium: õpilaste kooliaasta ei tohi streigi arvelt pikeneda
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Rein Joamets rääkis Postimehele, et selleks ajaks, kui õpetajad streigivad, peab kool õpilastele ikkagi tegevuse leidma.
Eile teatas haridustöötajate liit, et loodetud palgatõusust ilma jäänud õpetajad on asunud streiki ette valmistama, mis peaks kõigi eelduste kohaselt toimuma kas järgmise aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses. See tähendab seda, et streik toimub koolipäeva arvelt.
«Tegemist oleks erandliku olukorraga, mille puhul puudub pretsedent ja praktika. Kindlasti on üks tähtsamaid nüansse õpilaste turvalisuse tagamine siis, kui tunnid ära jäävad. Koolijuht koos kooli pidajaga vastutab selle eest, et õpilaste turvalisus oleks kindlustatud,» ütles Joamets.
«Õpilased tulevad kooli, neile tuleks organiseerida iseseisev töö, sisustada koolipäev. Võib abiks paluda lastevanemaid, vilistlasi vms. Korraldada võiks loodusmatku, ettevõtetega tutvumisi jne. See kõik tuleks kooli juhtkonnal kooli pidajaga ja hoolekoguga läbi arutada ning kooli jaoks sobivamad lahendused leida,» sõnas Joamets.
Joamets rõhutas, et õpilastel ei peaks kooliaasta selle võrra pikenema, et õpetajad streigivad, vaid õpetaja peab siis oma töökava natuke kohendama ja aines õpilastel ettenähtud teadmised ja oskused piiratud ajaressursiga efektiivsemate meetoditega saavutama.
«Õppekava tuleb ikkagi täita ja läbimata teemad läbida, kuid päeva, nädalat ega õppeaastat pikemaks venitada ei ole lubatud. Igal juhul ei tohiks õpilased kannatajaks jääda,» ütles Joamets.
Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida õpetajate palgatõusukus lisaraha. Õpetajad soovisid, et nende palka tõstetaks 20 protsenti. Sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid tulemusteta. Õpetajate toetuseks avaldati meelt ka haridusministeeriumi ees ning Facebookis koguti allkirju õpetajate palkade toetuseks.