Ametiühing tahab riigiametnikele palgaraha juurde

Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Riigiametnike ametiühingu kinnitusel pole uut avaliku teenistuse seadust võimalik ellu viia, kui riik ei anna lisaraha neile ametiasutustele, kus on madalamad palgad.

«Asi on alguse saanud sellest, et alates Eesti taasiseseisvumisest on ministeeriume finantseeritud erinevalt. See, kes on rahandusministrile meeldivam olnud, tema on rohkem raha saanud,» selgitas riigi- ja omavalitsusasutuste ametiühingute liidu esimees Kalle Liivamägi. Seetõttu on Liivamäe sõnul tekkinud olukord, kus näiteks sotsiaal- ja keskkonnaministeeriumides töötavad inimesed teenivad märksa vähem kui nende kolleegid justiits- või rahandusministeeriumis.

Uue avaliku teenistuse seadusega aga plaanib riik üle minna ühtsele palgakorraldusele, kuid ametnike ametiühingu juhi Kalle Liivamäe kinnitusel pole see ilma lisarahata võimalik.

Liivamägi tõi hüpoteetilise näite palga erinevustest. «Kui me võtame näiteks sotsiaalministeeriumi raamatupidaja, kelle palk on  600 eurot, samas kui justiitsministeeriumi oma saab 800 eurot, siis pärast ametikohtade ümberhindamist on sotsiaalministeeriumi ametnikule vaja juurde maksta 200 eurot.» Ta lisas, et justiitsministeeriumi raamatupidaja palka aga vähendada ei saa.

Liivamäe sõnul ei kujuta tema ette, kuidas uuele palgakorraldusele 2013. aastal üle minnakse, kui lisapalgaraha ette nähtud ei ole. Samas on koalitsioonileppes kirjas, et riigiametnike palgad on külmutatud.

«Seda palgakorraldust enne läbi viia ei saa, kui lisaraha juurde antakse,» kinnitas Liivamägi korduvalt. Ametiühingu juht lisas, et hiljuti sotsiaalkindlusametis käies tuli uus palgakorraldus jutuks ning talle kinnitati, et ilma lisarahata uuele palgasüsteemile üleminemise võimalust ei nähta.

«Ei saa nii, et neli aastat on ametnike töötasu  külmutatud ja seisab ühe koha peal, kusjuures inflatsioon sööb selle raha ära, mida saadakse,» ütles ta resoluutselt.

Riik raha juurde ei anna

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Kaido Paabuski kinnitusel on uue seadusega kavas korrastada palgasüsteemi, kuid see ei tähenda ametnike palkade ühtlustamist .

«Uus avaliku teenistuse seadus pöörab mitmel moel tähelepanu palga läbipaistvuse tagamisele, mis loob omakorda eeldused palgasüsteemide arendamiseks ühtsetel alustel,» rääkis Paabusk. Ta selgitas, et sisuliselt muutuvad ametnike palgad sellega paremini võrreldavaks, mis võimaldab asutuse juhtidel oma palgapoliitikas teadlikumaid otsuseid teha. «Kokkuvõttes on seega eelkõige tegemist süsteemi muudatusega, mis hakkab toimima senise palgafondi raames ega tähenda ametnikele automaatset palgalisa,» lisas ta.

Minister usub ebavõrdsete palkade kadumist

Justiitsminister Kristen Michali sõnul hakkab rahandusministeerium pärast uue seaduse vastuvõtmist pidevalt analüüsima ja vähemalt korra aastas riigikogule ja avalikkusele tegema ülevaadet palkadest riigisektoris. «See peaks lõpetama ka praktika, et sama tööd tegevad inimesed erinevates ministeeriumites saavad suuresti erinevat palka,» sõnas minister.

Minister kinnitas, et juhtidel on suurem vabadus määrata inimesele ka sellest vahemikust erinev palk. «On üsna loomulik, et seda juhtimisotsust siis ka põhjendatakse,» lisas ta.

Michali sõnul on uue süsteemi eeliseks töötasude ja töö sisu võrreldavus erasektoriga, mis annab selgema võrdluse oskuste ja palga vahekorrast ja annab parema võimaluse ka soovi korral oma töötasu võrrelda ning sektorite vahel liikuda.

«See peaks ka tagama tasakaalu – ei saa olla avaliku sektori palgakasv suurem kui erasektoris ning samuti ei oleks ilmselt õiglane, kui avalikus sektoris oleks palgad sarnast tööd tehes oluliselt väiksemad,» ütles justiitsminister.