Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Piirivalvurid kaaluvad riigi vastu kohtusse pöördumist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Piirivalve radar.
Piirivalve radar. Foto: Mihkel Maripuu

Piirivalve ametiühingu usaldusisik Ahti Tasuja rääkis, et mitmed piirivalvurid kaaluvad järgmisel nädalal kohtusse pöördumist seoses 2012. aastal kehtima hakkava struktuurimuudatusega, mille käigus viidi nende ametikoht ilma nende nõusolekuta mitu astet allapoole.

Riigikogu võttis neljapäeval vastu seadusemuudatused, mis korraldavad järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse töö.

Muudatuste kohaselt ühendatakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid 1. jaanuarist politsei- ja piirivalveametiga ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused.

Piirivalve ametiühingu usaldusisik Ahti Tasuja rääkis, et seoses muudatusega on suur osa ametnikest ilma nende nõusolekuta viidud üle madalamale ametikohale.

«Seaduse kohaselt saab viia alla ühe astme, aga tegelikult on mindud sellest mööda ja on viidud struktuurimuudatuse näol isegi neli-viis astet allapoole,» kinnitas Tasuja. «Kui isik oli tippspetsialist, siis uue struktuuri järgi on tekitatud veel kõrgem spetsialisti liik ehk on toimunud ümbernimetamisi.»

Tasuja kinnitusel annavad järgmisel nädalal mõned ametnikud seetõttu hagi kohtusse, et saada kohtu hinnang nõusolekuta üleviimise kohta.

«Kohutasju tuleb ja mitte vähe,» lisas Tasuja, kuid ei täpsustanud, kui suur see hulk võiks olla. «Teada on neid inimesi päris palju, aga selleks ei pea kõik hagi andma, sest olukorrad on sarnased ja kohtulahenditest tulenevalt saavad ka need inimesed, kes kohtusse ei pöördu, õigust nõuda.»

Tasuja sõnul pöördusid need ametnikud kõigepealt piirivalve ametiühingu poole, et saada nõu, kas on mõtet kohtusse pöörduda, ja rahastust. «Kõik liikmed, kes kuuluvad ühingusse saavad 100% õigusabikulud kantud,» rääkis Tasuja, lisades, et summad selguvad hiljem.

Tasuja sõnul tuli ametikohal allapoole viimine inimestele üllatusena.

«Seaduse järgi peaks selliste suurte reorganiseerimiste juurde kaasama töötajate esindajaid, aga seda tehtud ei ole,» ütles Tasuja. «Ametiühinguga absoluutselt koostööd ei tehtud. Selles suhtes aitab tööinspektsioon, sest politsei- ja piirivalveamet oleks pidanud kaasama protsessi ja sel on omad sanktsioonid. Minu teada on 3200 eurot trahvimäär, millega saab vastasel korral asutust trahvida.»

Tasuja sõnul on tööinspektsiooni poole pöördumine suhtelistelt kindel.

Tagasi üles