/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2011/12/09/870394t1ha12b.jpg)
Esitamata süüdistuse sisu, soovivad Venemaa ametivõimud uue töönädala alguses Arhangelskis süüdistatavana üle kuulata endise luurekoordinaatori, äsja IRLi astunud julgeolekueksperdi Eerik-Niiles Krossi.
Venemaa ootab Krossi ülekuulamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt kuu aega tagasi helistas kaitsepolitsei komissar Eerik-Niiles Krossile (44) ja palus kohtumist, et anda üle kutse ilmuda esmaspäeval, 12. detsembril hommikul kell 9 Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna uurimiskomitee eriti tähtsate asjade uurimise osakonda «süüdistuse esitamiseks ja süüdistatavana ülekuulamiseks».
Kutses pole öeldud, mis asjas süüdistus kavatsetakse esitada. «Usun, et selle küsimuse üle juurdleb ka kodanik Sek, kes kutsele on alla kirjutanud,» muigas Kross.
Kõige otsesemad niidid viivad Venemaa meedias avaldatu põhjal Krossi väidetava seotuse juurde laeva Arctic Sea kõmulise kaaperdamisega 2009. aastal.
Samal teemal on Eestis toimunud kriminaalasja uurimine, Kross on tunnistajana ütlusi andnud ja süüd pole tal leitud. Eesti riik on kogutud uurimisandmed õigusabipalve peale Venemaale edastanud, kuid nagu võib järeldada kõnealusest kutsest, pole idanaabrid seletusi piisavaks pidanud.
«Mulle antud kutsest järeldub, et Vene Föderatsioon küsitleb mind tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas asjas, mida samal ajal uurib Eesti Vabariik,» pöördus Kross kirjaga paari nädala eest peaprokurör Norman Aasa poole.
«Ma ei ole Vene Föderatsiooni territooriumil aastaid viibinud ja veel vähem sooritanud seal mingeid tegusid, mis võiksid olla vastuolus Eesti või Vene seadustega,» kinnitas julgeolekueksepert.
Ettekäändeks Arctic Sea
Kross ütles Postimehele, et Eesti Vabariigi kodaniku ja Eesti elanikuna ei pea ta end mingil moel Vene jurisdiktsiooni alla kuuluvaks. «Seetõttu ei pea ma võimalikuks Venemaale ülekuulamisele sõita ega ka Vene Föderatsiooni riigiasutustega selles küsimuses vahetult suhelda,» lausus ta.
Selle aasta aprillis lajatas Arctic Sea kriminaalasjas süüdi mõistetud Dmitri Savins Venemaa telekanali NTV saates süüdistuse Krossi aadressil, nimetades teda laeva kaaperdamise peaorganisaatoriks.
«Võtsin vastu otsuse rääkida kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise tõelistest põhjustest sellepärast, et tagada turvalisus endale ja oma perele. Praegusel momendil saame ähvardusi, meid survestatakse, toimub klaperjaht minu endise kolleegi ja juhi härra Krossi poolt,» rääkis mees.
Savinsi sõnul andis Kross talle ka korralduse välja töötada mitu varianti Nord Streami gaasijuhtme ehituse katkestamiseks ja takistamiseks.
Lisaks Arctic Sea juhtumile on Kross Venemaale pinnuks silmas ka Gruusia sõja pärast. Nimelt juhtis tema meeskond 2008. aasta Vene-Gruusia sõja ajal Thbilisis Gruusia infosõda Venemaa vastu. Sellesama sõja ajal, millega Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi väitel peatati NATO laienemine.
Eelmise ja tulevase Venemaa presidendi Vladimir Putini režiimi silmis esindab Kross riiki, mille kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu ning väljalibisemine Vene mõjusfäärist on 20. sajandi kõige suurema geopoliitilise katastroofi põhjustanud eksitus. Kross on nende arvates seega üks katastroofile kaasa aitajaid.
Eestis nõus vastama
Kross leidis, et Venemaa katse Eesti kodaniku juhtumit sellisel viisil menetleda on pretsedendina murettekitav, kuivõrd niisuguse taktika edukuse korral saaks Venemaa oma soovi järgi menetleda ükskõik millist Eesti kodanikku ükskõik millise väljamõeldud süüdistuse alusel. «Sisuliselt seab Vene Föderatsioon siin kahtluse alla osa Eesti suveräänsusest,» märkis ta.
Prokuratuur saatis kolmapäeval Eesti riigi poolt kinnituse, et Kross on andnud Arctic Sea asjus ütlusi ja midagi enamat tal sellele lisada ei ole.
«Kui neid ei peaks mingil põhjusel Eesti tehtud uurimise tulemused rahuldama, olen oma hea nime kaitsmise huvides valmis vastama Vene uurijate küsimustele kas Eesti vastavate asutuste vahendusel või ka otse vastavate Eesti Vabariigi ametnike juuresolekul Eesti Vabariigi territooriumil,» ütles julgeolekuekspert.
Postimees kõneles Krossile saadetud kutsest mitme kriminaalküsimuste asjatundjaga, kes oma nimel ei soovinud juhtumit kommenteerida, kuid ütlesid otsekui ühest suust: «Juhtumit võiks käsitleda rämpskirjana ja visata selle lihtsalt prügikasti. Võib-olla kontrollitakse sel viisil Krossi närvikava tugevust. Igal juhul rikub meie vähetsiviliseeritud idanaaber selliseid kutseid saates mitut rahvusvahelise õiguse ja viisaka suhtlemise normi.»