Investorid esitasid oma elukohana Stelmachi kolleegide aadresse

Pinginaabrid Tallinna volikogu päevilt – Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach. Mehed kinnitavad, on tegutsenud Eesti riigi hüvanguks. Foto: Liis Treimann

«Pealtnägija» leidis vaid väikse kaevamisega mitu aadressi, mis on seotud Nikolai Stelmachi ja Indrek raudse kaastöölistega, kuhu paljud nende väidetavad suurinvestorid on sisse kirjutatud.

Läinud nädalal «Pealtnägijast» alanud elamisloaskandaal maksis Stelmachile Tallinna volikogu koha ja tema sõbrale Indrek Raudsele riigikogu koha, kõigutas erakonnakaaslastest ministrite Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi toole ning ajas IRLi lõhkimineku äärele. Ühelt poolt on müra meedias ja intriige poliitikas olnud ehk isegi üleliia, aga teisalt – nagu selgub – oli elamislubade vahendamine veel jõhkram, kui algul paistis.

Erakond pani siseminister Vaherile südamele, et tema juhitav ministeerium ikka kogu tõe välja selgitaks. Et siseministeeriumi tõekomisjonil oleks lihtsam, lisas «Pealtnägija» mõne niidiotsa. Üks põhiküsimusi on, kas elamislube taotledes esitati ikka õigeid andmeid?

Politsei- ja piirivalveameti välismaalaste talitluse menetlusnõuniku Kristi Kuusksalu sõnul võivad välismaalased elamisloa taotlemisel tõendada oma investeeringuid kas konto ülekande väljavõttega või esitada mingeid muid dokumente.

«Samuti nad peavad tõendama, et neil on tegelik eluruumi olemasolu Eestis ja esitama ka n-ö vabas vormis kirjaliku põhjenduse, miks nad ikkagi tahavad siia Eestisse siis elama ja töötama tulla ja milleks see ettevõtlus ikkagi on oluline siin Eestis,» selgitas Kuusksalu.

Võtame esmalt aadressid. Peale firma juriidilise aadressi peab välismaa ettevõtja elamisluba taotledes näitama ka, kus ta Eestis ise elab. Vaid vähese vaevaga leidis «Pealtnägija» mitu aadressi, mis on seotud Stelmachi ja Raudse kaastöölistega, kuhu rida nende väidetavaid suurinvestoreid on sisse kirjutatud. Aadresse on nii Tiskres, vanalinnas kui Lasnamäel ja mõnda, nagu näiteks Järveotsa tänavale, on eri aegadel sisse kirjutatud mitmeid miljonäre.

Korter Järveotsa teel kuulub 26aastasele Jelena Simonenkole, kes on Stelmachi firma kaastööline, ja selle on oma aadressina ametitele esitanud «Pealtnägija» andmetel vähemasti kaks vene miljonäri. Miks vähemasti? Sest ajakirjanikena ei näe me kõiki ametlikke andmeid ja saame seoseid tuvastada vaid kaudselt.

Endine pankur paistab silma külalislahkusega

Veel külalislahkem inimene on Kristel Meos, kes istub korraga mitmel toolil. Meos on tuntud kui endine Swedbanki privaatpanganduse juht ja praegune varahaldusfirma Zenith juhatuse liige. Teisalt teeb ta tihedat koostööd Stelmachi ja Raudsega. Kuid veel enam – Meosele kuuluvasse korterisse vanalinnas Laial tänaval ja majja Tiskres Taludevahe tänaval on eri aegadel sisse kirjutatud mitmeid miljonäre Stelmachi klientide hulgast. Tiskre majja konkreetselt vähemasti viis isikut.

«Laial tänaval on küll elatud, jah. Taludevahes mitte. Pigem hotell on ka alati variant olnud. Nii kaua kui on päris end korralikult sisse seatud,» ütles Meos.

Samas vastas ta küsimusele, kas tegu ei ole siis valeandmete esitamisega, eitavalt. Taludevahe tänaval asuv maja ei seisa tema sõnul siiski tühjalt. «Ta ei seisa tühjalt, aga... Ma olen ausalt öeldes üsna ettevaatlikuks tehtud igasuguste kommentaaride andmisel. Mida on rohkem kasutatud on mõnel juhul, on olnud Lai tänav 32-1,» märkis ta.

Pealtnägija küsis Stelmachilt, kas selline mugavusaadresside pakkumine oma kaastööliste kaudu pole valeandmete esitamine? Stelmach vastas kirjalikult:

«Kui Te viitate äriregistris kajastatud andmetele, siis seal on fikseeritud ettevõtete tegevusega seonduvad aadressid. Eraisiku elukoha andmed registreeritakse aga teatavasti rahvastikuregistris. Teie küsimuse sõnakasutuses toodud nõukogudeaegne termin «sissekirjutus» on iganenud pärand, millega ei kaasne kaasaja Eestis füüsilise isiku sunnismaisust. Ning oma isikuandmete detailide kohta saab kommenteerida loomulikult ainult konkreetne inimene ise. Elamislubade taotlusi võtab vastu, menetleb ning lubasid väljastab politsei- ja piirivalveamet taotlejate poolt ametnikule ainult isiklikult esitatud andmete alusel, kontrollides nende vastavust kehtestatud nõuetele seadusega ettenähtud korras, sama loogika peaks kehtima ka rahvastikuregistri puhul.»

Ka Kristel Meos ei näe oma käitumises mingit probleemi, sest aadressiabi saanud inimesed on tema sõnul reaalsed investorid. Seda sama ei saa paraku öelda kõigi kohta. Stelmachi büroo klientide hulgas on näiteks tuntud Vene tennisetäht Anastasia Mõškina, kes sai ka Eesti elamisloa.

Investorile ei meenunud oma Eesti firma olemasolu

Tähelepanuväärne on, et Mõškina osalusega OÜ Classic Investments loodi juba 12. jaanuaril 2010, aga pole pooleteise aasta jooksul sisuliselt millegagi tegelenud. Või näiteks tänavu veebruaris asutatud Moonlight Capital, mille osanikul ja tänu sellele Eesti elamisloa omanikuks saanud Anatoly Valetovil on algul raske meenutada, et tal üldse Eestis firma on.

«Teil on Eestis oma firma?» küsis "Pealtnägija Valetovilt telfonitsi.

«Ei, mul ei ole,» kõlas vastus. «Te öelge mulle, mis on teie küsimus, ma ei saa päris täpselt aru.»

Viimaks vastas Valetov, et äri, millega ta siin tegeleb, ei ole seni millekski aktiivseks kasvanud. «Antud juhul oli lihtsalt erahuvi laiendada äri, kuid praegu ikkagi aktiivselt ei õnnestunud sellega tegelda tänaseks päevaks.»

Isegi kui Stelmachi klientide investeering on reaalne, tekitab mitmete isikute reputatsioon küsimusi. Poliitiku klientide nimekirjast leidis «Pealtnägija» Vene suurärimehe Sergei Lalakini, keda peetakse idariigi üheks mõjukamaks allilmategelaseks. Eesti Päevaleht lisas veel teisegi kuritegeliku maailmaga seotud «ärimehe» Alexander Kharkovsky. Politsei- ja piirivalveamet andis mehele tänavu märtsis viieks aastaks Eesti elamisloa, ehkki ta on tuntud kriminaal hüüdnimega Sõudja, kes kuulus mõjukasse Vladivostoki kuritegelikku grupeeringusse.

Kindlasti võiks Eesti politsei huvi tunda, kas ja kui räpasest ärist on pärit need 36 miljonit krooni, mille eest ostis eelmisel aastal Kentmanni tänaval asuva Harju maakohtu hoone firma nimega Everyday Investments. Peterburgi ärimehest firma omanikku, keda Stelmach esindas, seostatakse Vene meedias tuntud kuritegelike mahhinaatoritega.

Ametnikud rõhutavad, et elamisluba andes kontrollitakse tausta, kuid samas on võimatu ette kindlaks teha, kui sisukaks kujuneb uue firma äritegevus.

Politsei menetlusnõuniku Kristi Kuusksalu sõnul saab elamisloa taotluse põhjendatust hinnata siis, kui tullakse seda pikendada. «Siis me saame hinnata, kas elamisloa andmise tingimused on ikka jätkuvalt olnud täidetud, saame hinnata, kas ettevõte on siis tegutsenud, kas on makstud palka jne asjaolusid,» selgitas ta.

Siseministeerium kinnitab, et algas põhjalik elamislubade järelkontroll ning valeandmete esitamise puhul need tühistatakse. Kuid see on ka ainus karistus. Valeandmete esitamise eest eraldi sanktsiooni ei välismaalasele ega tema vahendajale sisuliselt ei ole.