:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2011/12/06/866008t1hb7f4.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet on aasta aega üritanud tühistada suurärimees Maksim Liksutovi Eesti kodakondust, kuid Liksutovil õnnestub juriidilise nüansi tõttu seda vältida.
Suurärimees Liksutovilt tahetakse võtta Eesti kodakondsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Menetlus Maksim Liksutovi (35) Eesti kodakondsuse kaotamiseks käib politsei ja piirivalveametis juba eelmisest aastast, kui ameti kodakondsuse ja migratsiooniosakond sai info, et Eestist Moskvasse äri ajama suundunud Liksutov võttis endale ka Venemaa kodakondsuse.
Seaduste järgi pole topeltkodakondsus Eestis lubatud ja sellega tuleks Liksutov siinsest kodakondsusest ilma jätta. Ometi pole Eesti riik seda Liksutovi puhul siiani suutnud sel põhjusel, et kodakondsusest ilmajätmiseks peab inimene Eesti võimudele teatama, et ta on vastavasisulise teate kätte saanud.
Et Liksutov pole Eestist tulnud korduvatele teatistele vastanud, polegi politsei- ja piirivalveametil juriidilist õigust tema kodakondsust tühistada. Kui Liksutov taolist käitumist jätkab, jääb talle formaalselt õigus Eesti kodakondsus säilitada veel aastani 2015. Siis peab ta ilmuma Eestisse oma passi uuendama ja tema kodakondsus loetakse igal juhul tühistatuks.
Ajakirja Forbes asetas Liksutovi sel aastal Venemaa rikaste tabelis 189. kohale. Tema varanduse suuruseks hinnati 500 miljonit dollarit. Loksal sündinud ja Venemaal õppinud Liksutovist sai kümmekond aastat tagasi Eestis suurärimees.
Ta oli seotud Muuga söeterminaali rajamisega, toetas suurte summadega reformierakonda ja ResPublicat. 2005. aastal andis valitsus justiitsminister Rein Langi ettepanekul Liksutovile eriteenete eest Eesti kodakondsuse. Kokku sai siis sellise au osaliseks üheksa isikut.
2007. aastal nõustus Liksutov maksma Eesti riigile 1,9 miljonit krooni kriminaalasja lõpetamiseks sest, et Muuga söeterminaali söetolm reostas ümbruskonna elanike õhku. Liksutovi väitel tähendanuks söeterminaali sulgemine 200 miljoni kroonist leppetrahvi ja kriminaalmenetluse ajaks olid terminali keskkonnaseadmed juba kõikidele nõuetele vastavad.
Viimased aastad on Liksutov tegelenud äriga Moskvas. Tema tuntumaid ettevõtmisi on Šeremetjevo lennujaama ja Moskva kesklinna ühendava rongiliini avamine.
Tänavu kevadest töötas Liksutov Moskva linnapea nõunikuna transpordi küsimuses. Sel nädalal sai temast Moskva transpordiameti juht, misjärel teatas mees, et loobub kogu oma äritegevusest teiste aktsionäride kasuks.
Liksutovile eriteenete eest antud kodakondsus
(väljavõte 2005. aasta valitsuse otsusest)
Maksim Liksutovile kodakondsust andes tunnustab valitsus tema panust Eesti majanduse arendamisel.
1996. aastal lõpetas Maksim Liksutov Moskva Riikliku Sotsioloogia Ülikooli. Käesoleval ajal on ta tegev mitmetes transiidiga tegelevates ettevõtetes, nagu AS Transgroup Invest ning selle tütarettevõtted AS Transtrade ja AS Coal Terminal. Tema pädevuses on firmade strateegiate kujundamine ja juhtimine. Juhtides eelnimetatud firmasid, on Maksim Liksutov otseselt ja aktiivselt kaasa aidanud Eesti ekspordipotentsiaali tõstmisele ja majandussidemete arendamisele välisriikidega. Erinevate koostööde viimase aja suurimaks näiteks on uue söeterminali rajamine Muugale koostöös AS Tallinna Sadamaga.
Lisaks ärilisele tegevusele on Maksim Liksutov esindanud Eestit endise tippsportlasena korduvalt rahvusvahelistel võistlustel. Maksim Liksutov on mitmekordne Eesti juunioride meister allveeujumises ning tulnud ka 1991. aastal Eesti meeskonna koosseisus NSV Liidu meistriks.