/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2011/11/02/818182t1ha049.jpg)
Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees vandeadvokaat Jaanus Tehver leiab, et riigikogu liikmetele eetikakoodeksi koostamine on vajalik ja seejuures saaks kaaluda ka sanktsioonide paika panemist juhuks, kui koodeksit rikutakse.
Tehver: eetikakoodeksit rikkuvaid riigikogulasi saaks ka karistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On võimalik kaaluda teatud mehhanisme, mis tagaksid selle, et eetikakoodeksi rikkumine ei jää tagajärjeta,» ütles Tehver ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Võimalike sanktsioonidena tuleksid kõne alla kasvõi hoiatused riigikogu juhatuse tasandil, mis võib tunduda naeruväärne, aga tegelikult seda ei ole, teatud ajaks sõnavõtmisõiguse äravõtmine ja komisjonide tööst eemaldamine,» loetles Tehver, kes ei välistanud ka koodeksit rikkunud rahvasaadikutelt kuluhüvitise äravõtmist.
Ta on veendunud, et kuigi kõiki moraali- ja eetikanorme ei saa kirjalikult fikseerida, oleks eetikakoodeksi kehtestamisest siiski kasu: «Olen sügavalt veendunud, et see meede toimib ja eelkõige tänu sellele, et sel on ühe asutuse, professiooni või muu sellise inimeste grupi eneseregulatsiooni efekt, et need inimesed ise on selle regulatsiooni enda jaoks välja töötanud ja kehtestanud ja seetõttu nad ka ise soovivad selle järgi käia ja loevad seda endale siduvaks palju suuremal määral, kui neile väljastpoolt peale pandud reegleid.»
«Siin on just oluline rõhutada, et selle väljatöötamisega peaksid eelkõige tegelema riigikogu liikmed ise, selle teenuse tellimine kusagilt väljastpoolt ei anna mingil juhul sellist efekti,» toonitas Tehver, kes usub, et koodeksi põhimõtete ja reeglite läbimõtlemine ja määratlemine viiks edasi nii riigikogu kui ühiskonda laiemalt.