Kas siseminister tegutses parteikaaslaste äri õitsengu nimel?

Siseminister Ken-Marti Vaher. Foto: Toomas Huik/Postimees

Äri Eesti elamislubadega, mis on avanud paljudele Venemaa rikkuritele vaba tee Euroopasse, viskas õhku märksõnu korruptsioonist, kriminaalasjast ja julgeolekuohust Eesti riigile. Rääkimata mainekahjust rahvuslik-konservatiivsele erakonnale.
 

Pärast aastatagust idarahaskandaali poleks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed osanud iial oodata, et samast suunast tuleb skandaal, mis on seotud otseselt nende erakonnaga.

Alates kolmapäeva õhtust, kui eetris oli olnud ETV saade «Pealtnägija», tulvas IRLi siselisti hulk emotsionaalseid kirju, milles liikmed lubasid parteist lahkuda.

Nagu «Pealtnägijast» selgus, omavad IRLi liikmed, äraostmatu sildi all poliitikasse tulnud riigikogu liige Indrek Raudne, tema kolleeg Toompeal Siim Kabrits ja Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach Tallinna vanalinnas korterit, kuhu on oma firmad registreerinud 147 rikast ja ülirikast kodanikku, kes pärit peamiselt Venemaalt.

Kõiki neid seob miljon Eesti krooni ehk 63 912 eurot – just nii suur summa peab olemas olema, et saada kliendiks äris, mis toob läbi enamasti fiktiivse firma loomise soovijale Eesti elamisloa.

Elamisloaga omakorda kaasneb Schengeni viisa ja vaba tee Euroopasse. Sujuv asjaajamine läks jõukatele elamisloa ihalejatele «Pealtnägija» andmetel maksma 3500–4000 ­eurot, millest osa tasuti sularahas.

Selle aasta septembri lõpus suurendas valitsus siseminister Ken-Marti Vaheri ettepanekul sisserände piirarvu 336 inimese võrra, kuna piiriks pandud 1008 isikut sai täis juba ­augustis.

Vaheri sõnul pole ta oma tegevuses olnud kuidagi mõjutatud erakonnakaaslaste äritegemisest, veel enam, ta polevat olnud sellest teadlikki. Kuid julgeolekuorganitel on Postimehe andmetel teistsugust infot.

See ongi kogu loo üks olulisemaid kohti – kas siseminister on kvoodikasvu juures tegutsenud teadlikult erakonnakaaslaste äri õitsengu nimel?

Töö eesmärgi nimel

Raudse sellesuunaline tegevus on olnud aga pikaajaline ja eesmärgiga. Alles hiljuti, septembris tegi Raudne usinat lobitööd riigikogus, et läheks läbi põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi eestvedamisel maaelukomisjoni jõudnud piiriäärsete kinnisasjade omandamise kitsendamise seaduse eelnõu muudatused, mis pidid võimaldama neil Vene kodanikel, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 hektaril.

Maaelukomisjon leidis, et kõik on korras, ja saatis eelnõu riigikokku. Kuid teema tõstatus koalitsiooni eestseisuses, kui selgus, et kaitsepolitsei analüüs on näidanud hoopis vastupidist – piiriäärsete maade omastamist ei tohi kindlasti lõdvemaks lasta, pigem vastupidi.

Võimuliit leidis, et eelnõu ei saa kuidagi toetada, ja sinna see teema sumbuski. Pannes aga tolle juhtumi kokku avalikuks tulnud äriskeemiga, võib jõuda järeldusele, et tegu võis olla riigikogulase ametist tuleneva mõjuvõimu ärakasutamisega oma äri huvides.

Kas on tegemist kriminaalse, korruptiivse looga? Kas on olnud mõjuvõimuga kauplemist ja Eesti julgeoleku ohtu seadmist? Neile küsimustele ­ootab vastust avalikkus, peaminister Andrus Ansip ja teised valitsuse ministrid.

Siseministeerium on algatanud uurimise, kas Eesti elamislubade (õigemini Schengeni viisa saamise) saamiseks loodud firmad on vaid fiktiivsed. Sellisel juhul pole Eestil mõtet oodata lubatud suuri investeeringuid.

IRLi võimupartneri Reformierakonna jaoks on kogu juhtum paras peavalu: kuidas oma kuldses puuris istudes partnerit kaitsta, kui seos Raudse ja Stelmachi äri ning nende sõbrast siseministri vahel on piinlikult otsene? Keegi pidi ju teadma, et elamislubade limiiti on tarvis suurendada. Keegi pidi ju rääkima, miks see on nii oluline. Kes selle initsiatiiviga esines?

Opositsioonil on praegu huvi lasta lool võimalikult kaua käärida. See on kasulik nii sotsidele kui ka Keskerakonnale. On võimalus, et 13. detsembril avaldatakse Vaherile riigikogus umbusaldust.