:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/10/14/449320t1hdf7b.jpg)
Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski peab Venemaa välisministeeriumi avaldatud lähiajalugu käsitlevat ajaloodokumenti ebaloogika musternäiteks.
Bahovski Venemaa ajalookäsitlusest: lihtsalt ebaloogiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene välisministeeriumi dokumendis, mis väidab, et Eesti rahvas valis 1940. aastal vabatahtlikult endile nõukogude võimu, on Bahovski väitel kõik segi nagu pudru ja kapsad.
«On mõistetav, et tegemist on valimiste eelse ajaga ja siis ajavad Venemaal kõik rinna kummi tõestamaks, kui patriootlik keegi on, aga ajalookäsitlus võiks olla siiski isegi meile mittemeeldival kujul loogilisem.»
Bahovski sõnul peetakse MRP sõlmimist läänes siiski ühemõtteliselt ebamoraalseks. Ent kõige «huvitavam» Venemaa välisministeeriumi ajalooliste «avastuste» puhul on Bahovski sõnul tõdemine, et laiad rahvahulgad pooldasid 1940. aastal Nõukogude Liiduga ühinemist.
«Miks siis, kallid sõbrad Vene välisministeeriumis, tervitasid eestlased Saksa vägesid 1941. aastal kui vabastajaid ja miks 1944. aastal nägid nad Punaarmees suuremat vaenlast kui Wehrmachtis,» küsis Bahovski.
«Muide, eks Venemaa hõõrub seda pidevalt eestlastele nina alla ja sõna «fašist» on eestlaste kohta laialt kasutusel, kuid kui eestlased siis 1940. aastal soovisid Nõukogude Liiduga ühineda, miks siis süüdistused neonatsismis ja fašismis on Eesti kohta nii kiired tulema,» ütles Bahovski. «Aga impeerium, isegi kui see on wannabe impeerium, võib endale ebaloogilisusi lubada.»
Venemaa välisministeerium paigutas hiljuti oma veebilehele pika dokumendi Teise maailmasõja eelse ja algusaja sündmuste kirjeldusega, mis muu hulgas väidab, et 1940. aastal tulid Eestis ja teistes Balti riikides valimiste tulemusel võimule «Nõukogude Liidule lojaalsed jõud».
«Hoolimata 1939. aasta sügisel Eesti, Läti ja Leeduga sõlmitud vastastikuse abistamise lepingutest jätkasid nende maade valitsused nõukogudevastase poliitika ajamist. Nad tekitasid raskusi eelkõige konkreetsete küsimuste lahendamisel, mis olid seotud Nõukogude garnisonide paigutamisega nendesse riikidesse, ja laiendasid samaaegselt koostööd natsliku Saksamaaga, » kirjutab dokument.
Edasi teatab Vene välisministeeriumi ülevaade: «Kuid Balti riikide valitsevate ringkondade poliitika ei pälvinud elanikkonna enamuse toetust ning pärast 1940. aasta juulis toimunud valimisi Läti ja Leedu seimi ning Eesti riigivolikokku tulid neis riikides võimule Nõukogude Liidule lojaalsed jõud.
Kõik eeltoodud seadusandlikud kogud pöördusid Nõukogude Liidu ülemnõukogu poole palvega võtta nad Nõukogude riigi koosseisu.» Teatavasti ei toimunud Eestis 1940. aasta suvel mingeid vabu valimisi, vaid tegemist oli relva ähvardusel sündinud lavastusega.
Vene välisministeeriumi pressiteenistus ei olnud eile valmis andma Postimehele kohe kommentaari, kas see dokument väljendab riigi ametlikku seisukohta. Vene välisministeerium soovis küsimust saada kirjalikult ja eile ajalehe trükkiminekuks ei olnud vastust veel tulnud.
Varem on Vene saatkond Eestis pakkunud välja, et Eesti ja Venemaa peaksid moodustama ühise ajalookomisjoni, mis kõrvaldaks või siluks erimeelsused ajalooküsimuste tõlgendamisel kahe riigi vahel. 17. novembriga dateeritud dokumendi «Nõukogude Liidu välispoliitiline tegevus Suure Isamaasõja eelõhtul (õiend)» koostajana on nimetatud ajalooliste dokumentide osakonda. Viimast juhib Konstantin Provalov, kes oli aastatel 2001–2006 Vene suursaadik Eestis.